$-*."5&3&4*-*&/5"(3*$6-563&13"$5*$&4'03
4."--)0-%&3'"3.&3470-6.&1"35
'"3.&3)"/%0654*4*;6-6
77
Climate Resilient Agriculture:
Practices for Smallholder Farmers
Volume 2 Part 7
Farmer Handouts: isiZulu
E Kruger, MC Dlamini, T Mathebula, P Ngcobo, BT Maimela &S Ntonta
Report to the
Water Research Commission
by
Mahlathini Development Foundation
WRC Report No. TT 841/8/20
February 2021
Obtainable from
Water Research Commission
Private Bag X03
Gezina, 0031
orders@wrc.org.za or download from www.wrc.org.za or www.mahlathini.org
The publication of this report emanates from a project entitled Collaborative knowledge creation and mediation
strategies for the dissemination of Water and Soil Conservation practices and Climate Smart Agriculture in
smallholder farming systems. (WRC Project No.K5/2719/4)
This report forms part of a series of 9 reports. The reports are:
Volume 1: Climate Change Adaptation for smallholder farmers in South Africa. An implementation and
decision support guide. Summary report. (WRC Report No. TT 841/1/20)
Volume 2 Part 1: Community Climate Change Adaptation facilitation: A manual for facilitation of Climate
Resilient Agriculture for smallholder farmers. (WRC Report No. TT 841/2/20)
Volume 2 Part 2: Climate Resilient Agriculture. An implementation and support guide: Intensive homestead
food production practices. (WRC Report No. TT 841/3/20)
Volume 2 Part 3: Climate Resilient Agriculture. An implementation and support guide: Local, group-based
access to water for household food production. (WRC Report No. TT 841/4/20)
Volume 2 Part 4: Climate Resilient Agriculture. An implementation and support guide: Field cropping and
livestock integration practices. (WRC Report No. TT 841/5/20)
Volume 2 Part 5: Climate Resilient Agriculture learning materials for smallholder farmers in English. (WRC
Report No. TT 841/6/20)
Volume 2 Part 6: Climate Resilient Agriculture learning materials for smallholder farmers in isiXhosa. (WRC
Report No. TT 841/7/20)
Volume 2 Part 7: Climate Resilient Agriculture learning materials for smallholder farmers in isiZulu. (WRC
Report No. TT 841/8/20)
Volume 2 Part 8: Climate Resilient Agriculture learning materials for smallholder farmers in Sepedi. (WRC
Report No. TT 841/9/20)
DISCLAIMER
This report has been reviewed by the Water Research Commission (WRC) and approved for publication.
Approval does not signify that the contents necessarily reflect the views and policies of the WRC, nor does
mention of trade names or commercial productsconstitute endorsement or recommendation for use.
ISBN 978-0-6392-0234-1
Printed in the Republic of South Africa
© WATER RESEARCH COMMISSION
ACKNOWLEDGEMENTS
The following individuals and organisations deserve acknowledgement for their invaluable contributions and
support to this project:
Chris Stimie (Rural Integrated Engineering – RIEng)
Dr Brigid Letty and Jon McCosh (Institute of Natural Resources – INR)
Nqe Dlamini (StratAct)
Catherine van den Hoof (Researcher)
Dr Sharon Pollard, Ancois de Villiers, Bigboy Mkabela and Derick du Toit (Association for Water and Rural
Development)
Hendrik Smith (GrainSA)
Marna de Lange (Socio-Technical Interfacing)
Matthew Evans (Web developer)
MDF interns and students: Khethiwe Mthethwa, Samukhelisiwe Mkhize, Sylvester Selala, Palesa Motaung
and Sanelise Tafa
MDF board members: Timothy Houghton and Desiree Manicom
PROJECT FUNDED BY
REFERENCE GROUP MEMBERS
Prof S Mpandeli Water Research Commission
Dr S Hlophe-Ginindza Water Research Commission
Dr L NhamoWater Research Commission
Dr O CrespoUniversity of Cape Town
Dr A Manson KZN Department of Agriculture and Rural Development
Prof S WalkerAgricultural Research Council
Prof CJ Rautenbach Previously of WeatherSA
COLLABORATING ORGANISATIONS
https://inr.org.za/https://award.org.za/https://amanziforfood.co.za/
https://foodtunnel.co.za/http://www.rieng.co.za/
iv
This page was intentionally left blank
Ezolimo ezibekezelela isimo sezulu: Izindlela
zabalimi abancane
1 ZIYINI EZOLIMO EZBEKEZELELA ISIMO SEZULU?
Ezolimo ezibekezelela isimo sezulu zihlose ukukhuphula izinga lokukhiqiza nemali engenayo. Lokhu
kuphinde kulekelelwe ukuvumela ushintso ezindleleni esilima ngazo olubheke noshintso olwenzeka
ngasohlangothini lwezemvelo, Zibhekelela kakhulu ubungani ayi ubutha nezeMvelo. Ngale ndlela thina
(balimi) kanjalo nemvelo siyakwazi ukumelana noshintso olwenzekayo kwezeMvelo . Kumayelana
nokwenza izinguquko ekulimeni esimweni esishintshayo ezizokwazi ukulekelela thina kanjalo nemvelo
ukumelana noshintsho.
Lapha sigcizelela kakhulu esigabeni sase khay. Ezolimo ezibekezelela isimo sezulu zihlose
ukuthuthukisa ukukhiqizwa kwezitshalo nemfuyo, ukuphathwa kwamadlelo kanye nezinsiza zemvelo.
Lokhu kuphinde kufake nokuphathwa kwenhlabathi kanye namanzi njengoba kuveziwe esithombeni
esingezansi.
Isithombe 1: Indlela ekuhlangana ngazo izinhlaka ezahlukene mayelana nezolimo ezibekezelela ukushintsha
kwezuluHousehold level implementation of ezingeni lasekhaya. (ithathelwe ku Arslan, 2014)
Zibanzi izindlela zokulima ezingaba usizo. Umbono uthi asizame izindlela ezilungele thina, indawo
esihlala kuyo siphinde siqhathise lezindlela nalokhu esivele sikwenza, ukuze sikwazi ukubona
umehluko sikwazi nokuthatha izinqumo mayelana noshintsho endleleni esilima ngayo
Ukuhlanganisa izinhlobo ezahlukene zezindlela zokulima kukhuphula imiphumela yazo
Lezizindlela ziyachazwa ngezansi, Uma ufuna ulwazi ulungaphezulu xhumana nalama kheli:
www.mahlathini.org, www.amanziforfood.co.za
Crops/Izit
shalo
Livestock/
Livestock/
Imfuyo
k/
Imfu
yo
Imfu
yo
Soil health
and
fertility
Water/A
manzi
C
ro
p
s
/
Izit
s
h
a
l
o
Natural
resources/
landscape/Izinsiz
a zemvelo
SYNERGIES/
S
S
S
S
S
S
S
S
SY
SY
SY
SY
SY
SY
SY
S
S
S
SY
SY
S
S
S
S
S
SY
Y
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
YY
Y
Y
Y
Y
Y
Y
Y
Y
Y
Y
NNN
N
N
N
N
N
N
N
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
E
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
RG
RG
RG
RG
RG
RG
RG
RG
R
G
G
RG
G
RG
RG
RG
G
G
RG
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
G
IE
IE
IE
IE
IE
E
E
E
E
SS
S
S
S
S
G
G
G
G
G
IE
IE
IE
IE
IE
IE
E
E
IE
E
IE
IE
SS
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
S
RG
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
R
RR
R
R
R
R
R
R
R
R
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
Ukuhlangana
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
an
an
an
an
an
a
a
a
an
an
an
a
anan
an
a
an
a
a
an
a
an
n
a
n
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
a
la
la
la
la
la
a
a
a
la
a
a
a
la
la
a
a
la
a
la
la
a
a
a
ngng
ng
ng
ng
g
ng
ng
ng
n
ng
n
g
ng
ng
ng
ng
g
g
n
g
g
Uk
Uk
Uk
Uk
Uk
U
Uk
Uk
Uk
Uk
Uk
k
U
U
Uk
Uk
U
Uk
U
U
k
U
U
U
k
k
u
u
u
u
u
u
u
u
u
u
u
k
k
k
k
k
k
k
k
k
uh
uh
uh
uh
uh
uh
uh
h
uh
uh
uh
uh
u
uh
uh
uh
uh
h
u
u
h
l
l
l
l
l
l
l
g
g
an
an
a
a
a
a
a
a
ng
n
Uk
Uk
Uk
Uk
Uk
Uk
U
k
k
k
k
uh
uh
h
uh
uh
u
la
la
l
l
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
g
Soil
and water
conservation
2 IMIGOMO
Imigomo/umqondo esigxile kuwo ekukhetheni izndlela zokulima ilena:
• Ukunciphisa ukusetshenziwa kwezinsiza kulima esingenazo
• Ukuphula ukuhluka kwezitshalo
• Ukugxila empilweni yenhlabathi nokuthola izindlela eziyimvelo zokwakha inhlabathi
• Ukunakekela imvelo
• Ukusebenzisa amanzi akhona ngendlela efanele
• Sisebenzisane, sifunde ndaonye siphinde sihle ndawonye
Zonke lezindlela sesike sazizama nabilimi abancane eminyakeni esuka kwemithathu kuya
kweyisishangalombili edlule. Siyazi ziyasebenza, ngakho ken awe sikufisela inhlanhla ekuzizameni
kwakho zonke.
3 UKUPHATHWA KWAMANZI (UKUPHATHWA KWAMANZI ATHOLAKALAYO NOKUKUPHULA
UKUFINYELELA KWAWO KUBANTU)
3.1 INFILTRATION DITCHES (RUN-ON DITCHES, DIVERSION DITCHES)
Lena imisele engajulile (30 cm ububanzi Kanye 15-30 cm ukujula) embiwa ukuhambisa amanzi
ngendela ethile endaweni ethile (diversion ditches /imisele ehambisa) noma ukubabamba amanzi
avunyelwe ukungene enhlabathini esendaweni etshaliwe (run-on ditches)
Ukutshala kungenziwa enhlabathini eseduze nomsele, ngokufaka umqhuba noma ikhomposi ,uphinde
wenze isembozo lapho otshale khona nasemseleni kuwombono omuhle.
Lemisele ikhuphula ukufinyelela nokutholakala kwamazi uma kukhiqizwa ukudla nokuningi endaweni
encane
Okudingayo:
-Imvula engaphuzulu kuka 150 mm ngonyaka
-Amazinga okushisha nokubanda angaphezulu
kuka 5°C
-Indawo: Noma enjani
-Inhlabathi : 5-35% ubumba, ukujula >15cm
Ukwenza
- Ezingadini, amasimu
-Indawo engaphansi kuka 0,1ha, indawo esuka ku
0,1 ha kuya ku 1 ha
-Izindleko eziphansi, isinzisa ezitholakala endaweni
-Kulula ukuyenza nokuyigcina, idinga abantu abaningi abazosebenza
Umsele ohamabisa amanzi,
owembozelwe kwase ku
tshalwa ubhatata phezu
kwenhlabathi
ebhuthezeliwe
Ukumbiwa komsele endaweni ubume bayo
obungu 1.5%, 30 cm ububanzi kanjalo no 30 cm
uku
j
ula, inhlabathi ibekwe n
g
asenhla komsele
Ukulungiselelwa kwenhlabathi ebuthezeliwe
ukuze kukwazi ukutshalwa, ukuma kahle
kanye nokufakwa komqhuba.
3.2 CUT OFF DRAINS/ SWALES
I-swale inhlabathi ebuthezeliwe eduze komsele (40cm ukujula Kanye no 50 cm ububanzi) ohamba
kwikhontolo. Inhlabathi ebuthezeliwe iyaqondiswa ukuvumela ukutshala. I-swale ivimba amanzi
ahamba engadini noma ensimini iwasabalalise ukuze ezokwazi ukungena ajule enhlathini.
Ngokujwayelekile, izitshalo ozitshala kanye (njengezi hlahla zezithelo) zitshalwa ngezansi
kwenhlabathi ebuthezeliwe mase lezitshalo ozitshalo minyaka yonke zitshalwe bephuzulu
kwenhlabathi ebuthezeliwe.
Okudingayo
- Imvula engaphezulu kuka 150 mm ngonyaka kuya
kwengaphansi kuka 1200 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka
5°C
- Indawo 5%-10%
- Inhlabathi: zonke izinhlobo - nakuba izinhlobo
ezisasihlabathi noma salubumba kakhulu kunzima
ukuzisebenza
Ukwenza
- Izingadi,amasimu
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha kuya
kweziphakathi kuka 01 ha kuya ku 1 ha,
nangaphezulu kuka 2 ha
-Izindleko ziphansi,izinsiza zitholakala endaweni
- Inomsebenzi omuningi
Ukwakhiwa kwe- Swale nnesithombe isiveza
indlela amanz ahamba ngayo kuma- swale
amabili
Ukumbiwa kwe -swale inhlabathi
ibekwa ngasohlangothini
olwehlelayo
Isembozo singabekwa phakathithi emseleni
naphezu kwenhlbathi ebuthelzeliwe
Ukumbiwa kwemibhede ejulile
ngezansi kwe swale
3.3 FURROWS AND RIDGES
Imisele imbiwa kwikhontolo nehlabathi ibhekwe ngasenhla kwawo ibe imbundu. Ukutshala kwenzeka
phezu kwemibundu kanjalo nokuchelela. Uyakwazi ukwakha ama- cross ties ukuze uqinisekise
ukuchelela okuhle- lokhu kwenza amanzi agcwale emiseleni aphinde angene emhlabathini.
Ukwemboza kuwumbono omuhle
Okudingayo
xImvula engaphezulu kuka 150 mm ngonyaka
xAmazinga okushsa nokubanda angaphezulu kuka
xUbume bendawo 0.5 -5%
xUmhlabathi: Zonke izinhlobo
Ukwenza
x Ezingadini, emasimini
xIndawo Engaphansi kuka 0.1 ha kuya kwe
ohakathi kuka 0.1 -1 ha
- Izindleko eziphansi, izinsiza ezitholakala euze
- Kunomsembenzi omningi
Imisele nenhlabathi ebuthezeliwe esetshenziswe
emasimini,bhekisisa amatied ridges abamba amanzi
Ingadi enimsele nenhlabathi
ebuthezeliwe etshalwe utamatisi,
izaqhathi, ispinash. Bheka
imibhede ejulile engaphambili
esithombeni esingakwesokudla.
Imisele emboozelwe
esengadini etshalwe
utamatisi. Ukuchelelela
ukusazikhukhula uma
kusebenziswa lemisele
engadini.
Izihlahla zezithelo nazo zifakiwe mbhedeni kuloluhlobo
lukutshala
3.4 TIED RIDGES
Lendlela inyusa amanzi izitshalo ezikwazi ukuwathola ngokuqoqa imvula egeleza endaweni
engatshaliwe eyehlelayo amanzi angene enhlabathini esandishi ebese ebanjwa imisele. Ukutshala
kwenzeka nhlangothi zonke zomsele lapho amanzi asengene khona.
“Izindishi” zakhiwa ngokumba imisele engajulile phezu kwamakhontolo kanye nokwakha imibundu
ngasohlangothini olwehlelayo lwemisele. Lokhu “kuboshwe” ndawonye imibundu engaphakeme
eyakhiwa ngokushoyana ngezikhawu ezilinganayo uma ukudla umsele.
Okudingayo
-Imvula usuka ku 400- 700 mm ngonyaka
- Amazinga okushisa nokubanda
angaphezulu kuka 5°C
- Indawo: 0.5%-7%
- Umhlabathi kumele uzinze. Umhlabathi
okuyiwo ohamba phambili owubumba noma
inhlabathi yangaphezulu- topsoil- ewvumela
ukungena kwamanzi ephezu kwenhlabathi
yangaphansi- subsoil engavumele ukungena
kwamanzi
Ukwenza
-Ezingadini nase masimini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha kuya endaweni esuka ku 0.1 ha kuya 1 ha
-Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
- Idinga abantu abningana ukuyenza
Imisele embozelwe engandini enama tied ridges.
Amanzi aqoqelana emiseleni ensimini etshalwe ummbila
kwase kuba nama tied ridges.
Insimi encane enama tied ridges kwase kutshwala
ubhatata nommbila eFreestate.
3.5 INFILTRATION PITS/ BANANA CIRCLES
Izindishi zimbiwa enhlabathini lapho kubonakala ukuthi amanzi ahamba khona(ukuze abanjwe
kuohinde kuncishiswe nesivinini sawo). Lezi “ndisi” zigcwaliswa ngezinto ezibolayo ezivela
ezitshalweni noma ezilwaneni. Enxube iphinde ixutshwe nomhlabathi ebese kutshwalwa izitshalo
ezithanda amanzi ezifana nobhanana
Enye indlela yokwenza lokhu ukumba “indishi” lapho kuhamba khon amanzi ebese okubolayo
kufakwe kancane kancane ukuze kuzobola kancane kancane. Lapha ubhanana utshalwa
emphethweni noma onqenqemeni lwe “ndishi”
Okudingayo
- Imvula engaphezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushosa nokubanda angahezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo : 1.5% -25 %
-Umhlabathi : lonke uhlobo (5-30% ubumba) nokujula okungaphezulu kuka 30 cm
Ukwenza
- Ezingandini
-Endaweni engaphansi kuka 0.1 ha
-Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
- Kulula ukwenza nokugcina esesimweni, inomsebenzi omuningi
Izindishi ezincane zingenziwa,
ziyambiwa mase ugcwaliswa
Indilinga kabhanana embozelwe kwase kufakwa
nezinongo
Izindishi ezime sasitebhiso lapho kuhamba khon amanzi ensimini. Amatied
ridges enziwa phakathi kwazi ndishi
3.6 ISEMBOZO
Umhlabathi umbizwa ngezinsalela zezitshalo ezahlukahlukene kanye nokubolayo ukuze kongeke
amanzi, kulawulweamazinga okushisa emhlabathini nokunyusa izinga lempilo yomhlabathi
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushosa nokubanda angaohezulu kuka 5°C
- Ubume bendawo: 1.5% -25%
-Umhlabathi : lonke uhlobo (5-30% ubumba) nokujula okungaphezulu kuka 30 cm
Ukwenza
- Izingadi
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha
- Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
- Kulula ukwenza nokugcina esesimweni,
- Inomsebenzi omuningi
Ifucuza yamacembe imboze umbhede
iNapier fodder, umoba, izinsalela
zombila njengesembozo emibhedeni
etshalwe amaveje
Ilucerne noma utshani njenge sembozo endimeni elinyiwe ngokonga
ngale kokunisela (dryland) ucerne or grass mulch of dryland.
Conservation agriculture plot
Ukwemboza ngotshani kwemsele nenhlabathi ebuthezeliwe
I-TUNNEL
Inethi ewumbala ompunga evumela ukungena
kwelanga ngamazinga ako 40% eli wu 4.2 m ubude *
6 m ububanzi, aphakeme kangako 2 m asethsenziwa
ukuwakha amathaneli ngama khithi akhona.
Ukugoba kwensimbi imisa ithaneli kwenziwa
ngensimbi ebizwa ngokuthi ijig. Lezinsimbi
ezigobayp zifakwa emhlabathini ebese inethi igaxwa
phezu kwenzimbi ezigotshisiwe maqede lithungelwe
kuzona izinsimbi. Ithaneli iboshelwa esikhonkwaneni
nhlangothi zombili
Ngaphakathi ethaneleni kunembhede egujiwe
evuleke ngo 1 m ubude 5 m. Ubhede ngamunye
unikezwa ibhakede eliwu 20 l elixhunyelwe
amapayipi avumele amanzi aphume kancane
kancane. Inxube yezitshalo iyatshaalwa kanti
namanzi asesebenzile nawo angaphinde asebenziswe.
Lama thaneli alungele zonke izindawo lapho ukutshala kungenzeka khoma, imibhede uyakwazi
ukugubha kanti nokokunisela kuyatholakala
Ukwenza
- Ezingadini
-Endaweni engaphansi kuka 0.1 ha
-Izindleko nekhono eliphakathi nendawo liyandingeka kanye nokululekwa nokufunda.
Umuqa 1: Ngenhla ngakwesokunxele nangakwesokudla: ukusebenziswa kwentambo njesikhali sokumaka lapho ithamneli kumele ime khona.
Ukusetsheziswa kwensimbi esambobo ukumbela izinsimbi ezigotshisiwe imigodi. Ukugotshwa kwezinsimbi kusebenziswa isimbi yokugoba
:jig,ukuxhunywa kwesinhlangatholi ezimbili ezigothsiwe ngensimbi yokuxhuma ejwayelekile
Umuqa 2 ngenhla ngakwesokunxele nangakwesokudla: Ukutshalwa kwezinsimbi ezigotshisiwe ezibombeni ezimbiwe, ukuthungelwa
kwenethi ezinsimbini ezigotshisiwe ngaphambi kokuthi zifakwe. Ukudonswa nokuqiniswa kwenethi kuzona zonke izinhlangothi uma
selifakiwe, ukuboshelwa esikhonkwaneni, ebese uqinisekisa ukufakakeka nokudonseka kahl noku qinisekisa ukuthi inethi ephansi emaceleni
iyagqitshwa ukubambelisa ithaneli uma kufika imimoya enamandla
Umuqa 3: Ngenhla ngakwesokunxele nesokudla: Izibonelo zamathaneli aseqediwe kwafakwanamabhakede okunisela kancane kancane (drip
kit
)
Ithaneli eqeda kwakhiwa enamabhakede okunisela
kancane(dripkit) kutshalwe ispinashi
3.7 UKUKHONGOZELWA KWAMANZI
Ngokujwayelekile abalimi
amanzi bawaqoqela
ezitsheni, imiphongolo
kanye noJojo. Kepha lokhu
akubanikezi amanzi
amaningi
Amathangi ambelwe
ngaphansi komhlaba
akwazi ukugcina amanzi
athe xaxa. Lamathangi
aqoqa amanzi aqhamuka
ezakhiweni, emigwaqeni,
nayinoma iyiphi indawo
ejwayelekile ukuze agcineke ngokubuningi (25 000- 40 000 litres) lawa ngamanzi anele ukunisela
ingadi esuka ku 100- 200 m2 izinyanga ezisuka kwezine kuya kweziyisithupha
Imigodi evulekile idinga ukumbiwa ebese mathangi ayakhiwa ngohlobo lwa simede oluyi
“ferrocement”, izitini kanye ne geofabric kanye nebitumen
Okudingekayo
- Imvula engaohezulu kuka 450 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
- Ubume bendawo 1.5% -25 %
- Umhlabathi : lonke uhlobo (5-30% ubumba) nokujula okungaphezulu kuka 30 cm
Ukwenza
- Ezingadini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha kuya endaweni esuka ku 0.1 ha kuya 1 ha
-Izindleko eziphezulu kumbe nomsebenzi omningi
-Izinga eliphezulu lwekhono nolwazi (isizo noqeqesho oluvela ngaphandle luyadingeka uma
usaqala
-Amanzi akhiswa ngebhakede, noma aphampwe. Inzika yenhlabathi kumele ikhishwe
ngebhakede njalo njalo ingakho lokhu kudinga ukwenza ngokuzimisela nokuqikelela.
Ithangi leferrocemnt eligujelwe ngaohansi
elinodonga lwezitini ukwakhela indawo
yokubamba amanzi nophandla oslusakhiwa
.Isbonelo sethange eligujwele phansi (18
m2) elinophandla lwathayela olusukayo
(Acornhoek)
Isisefo sokuvimba inzika yenhlabathi
ethangini elingu 25000 L eliguwele
ngaohansi ukunciphisa inzika
yenhlabathi emanzini abekiwe
IIthangi leGeofabric nodonga lwezitini
nophanhla ukuze kuohephe. Umsele
ofaka amanzi ungaphambili
Izindlela zasendaweni yaselimpopo sokukhongozela amanzi, izindishi imiphongolo 210
izigubhu 1000 L kanye nmathangi oJojo. Lezi zindlela zigcina amanzi amancane
3.8 UKUMBELWA KWAMATHANGE
oJojo bangasetshenziswa okuvuna amanzi
aqhamuka ophahleni lwendlu. Kubaluk=lekile
ukuqinisekisa ukuthi ogadasi namapayipi afanele
ayaxhunywa
Ungakwazi ukusebenzisa uJojo ongagqitshwe
wonke uma amanzi evunwa endaweni eyehlela
kakhulu. Uma indawo yehlela amanzi angakwazi
ukuphakwa esuka ethangini ngale ngokusebenzisa
amaphampu noma amabhakede.
Ziphinde zibekhona futhi nezindlela zokusebenzisa
oJojo ngaphansi komhlaba, nakuba kulezizimo
kudingeka ukuba baqiniswe. Ukusebenzisa oJojo
kulula kuno kulakha ithange.
i-Phampu ingasebenziswa ukuthela
amanzi
Ogadasi namphayiphi afaka amanzi abalulekile uma kusebenziswa
oJojo ukukhongozela amanzi aqhamuka ophahleni lwendlu
Amathangi angagqitshiwe wonke abekelwe ukuvuna
amanzi engelezayo
Amathange abelwe phansi
Itafula elincane eliveza inani lamanzi akakwazi okukhongozelwa
endlini encane
3.9 I-DAMU ELINCANE
Amadamu amancane angakwazi ukumbiwa enhlabathini enkwazi ukubamba amanzi (enobumba
longaphezulu kuka 25%). Amadamu ajwayele ukulahlekelwa amanzi, aphinde agcwale isikhathi
esifishane kodwa aletha amanzi amaningi enhlabathini elapho embiwe khona.. Avamise kumbiwa
lapho kuneziphethu khona ezizokwazi ukuwagcwalisa njalo njalo okanye lapho kugijima khona amanzi
njalo azokwazi ukuligcwalisa.
Ungakwazi ukundlalela idamu ngopulasitki kodwa kuphela uma kunamathuba okuthi lihlale ligcwele
njengoba upulasitiki uguga kalula uma uzoshaywa ilanga.
Kuyenzeka ukuthi idamu lindlalelwe –bentonite ukuze livaleke nalapha futhi kumele kubhekwe ukuthi
idamu lizohlala ligcwele yini
Izibonelo ezintathu zama damu amancane ambiwe emhlbathini ongakwazi ukubamba amanzi, inhlabathi enobumba
olungaphezulu kuka 25% ukuze ube nesiqiniseko. Leli elingakwesokudla idamu elikhu eliphakelwa umthombo ongasehla
kwalo. Leli eliphkathi nendawo liphakelwa ipayiphi elinamanzi azihambelayo (ahamba ngale kwephampu) aqhamuka emfuleni.
Isiziba esinccane esindlalelwwe ibentonite (ubumba
oluphuzi phakathi esizibeni) egcwaliswa esizibeni.
Qaphela indlela izindonga zesiziba ezimi ngayo, zimi
ngendlela evumela ukugqisheleka kwebentonite
ezindogeni nangaohansi kwesiziba ukuze sivaleke (amanzi
angabaleki
Isiziba esincabe isimbiwe engadini yomohakathi
esiphakelwa amanzi ageleza emgaqeni lase lindlalelwa
ngopulasitiki.
3.10 UKUTHOLAKALA KWAMANZI
Ukuphathwa nokuthuthukiswa kwemithombo yokuthola amanzi ezindaweni akwazi ukuhamba afike
emakhaya nasezi ngadini kungenzeka emiphakathini emincane yasemakhaya engamaqhembu
-Amaqembu asemiphakathi asebenzisana ndawonye ukuvumela ukuba ngubani ozoba
inxenye (ayi bantu abanphezulu kwamashumi amabili isibalo) okudinga babe abantu
abalimayo futhu abakhelene.
-Ibo abathola indawo okungatholakala kuyo amanzi eseduzane nalapho bakhe khona
okungaba umthombo okanye indawo okungambiwa kuyo iborehole ebese bekhulumisana
nonuhholi bendawo ngemvume yokuba bekwazi ukuwasebenzisa amanzi
- Emva kwalokhu kuba khona uhlelo lokuba ithangi okuyilo elizomukela amanzi ligcwaliswe
ngamanzi amaqhamuka emthombeni wamanzi ngale kokusebenzisa iphamphu ahambe afike
emakhaya kanye nasezingadini
-Ikomidi lamanzi kuhlela ibese libheka imithetho mayelana nokutholakla kwamanzi ikhaya
ngalinye liphinde libhekelele nezezimali nezokukhokha.
-Bonke abantu abayi nxenye balindeleke ukuba babenomnikelo oyimali, basebenza ngekhathi
kumbiwela amapayipi baphinde babhekelele okuphathwa kwamanzi ndawonye nabanye
ozakwabo emaqenini
-Zonke izimvumo ezivela kwabaphethe ezamanzi knaye nomkhandlu kumele zitholakale
kuphinde kube nehlelo lokunakekela ukuya phambili
Okudingekayo
-Rainfall:Imvula engaphezulu kuka 150mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
- Ubume bendawo : noma enjani
- Umhlabathi: noma onjani
- Izindawo zokuthola amanzi imithobo okanye amnzi azombelwa
Ukwenza
- Emakhaya nasezingadini
-Indawo engapahnsi kuka 0.1 ha
-Izindleko ziphezulu, udinga izinsiza eitholakala endaweni nalezo ezingatholakali endaweni
-Kudingeka ulwazi kanti kuyasethsenzwa, kudingeka ukuqeqesheka nosizo kwabanolwazi
Isibonelo sethangi okuyilo
elithwala amanzi asabalaliselwa
emakhaya ngale kwephampu
Isibonelo sokuxhunywa
kwemiphongolo emakhya.
Lemiphongolo ixhumene iphinde
nebhola elivalayo uma amanzi
esegcwele
Ukumbiwa kwe- borehole nokufakwa kwepayiphi
elisuka ethangini liya emakhya
Umthombo ombiwe kwenziwa idamu elincane. Ukuvikelwa komthombo kufaka ukufakwa kwepayipi egqitshwe emgodini ombiwe
ngezanso kwedamu obe usumbozwa ngegravel, inethi kanye nomhlbathi ukuze uvikeleke. Ngalendela umthombo uyavikeleka,
ngale kokuthi kuze kwakhiwe izakhiwe ezinkulu.
3.11 UKUPHATHWA KWAMANZI AMPUNGA
Amanzi ampunga amanzi ebekade esebenziselwa izinto sasendlini ezifana nokuwasha izingubo,
izintsha kanye nokugeza kodwa lokhu akufaki amanzi ‘amunyama’ okunamanzi asezindlini
zangasese kanye nendle engamanzi ehamba ngamapayipi okuchitha.. Amanzi ampunga avamise
ukuba nensipho eningi nokunye. Ubungozi obungakhona ukuba namaciwane kwalamanzi
okungeniwa insipho kanye noqweqwe ngaohezulu komhlabathi uma ezosebenziswa njalo.
Ukuqikelela ukusebenziswa okuphephile nokulahlwa kwamanzi ampunga kubalulekile.Lokhu kufaka
ukusebenzisa umlotha nezinye izinto ezifana nembewu yemoringa ukubamba iphinde izikise insipho
kanye nezindlela zokunisela ezizogwema amanzi ampunga ukuba athinte amacembe ezitshalo
Zintathu izindlela zokusebenzisa amanzi ampunga ezichazwe lapha
1.Amabhakede okunisela kancane
. Lezi izindlela zokunisela kancane kancane ezakhelwe imibhede ehlukene, evamise ukuba 1m
ukuvuleka kanye 5 m ubude ebese kufakwa ibhakede elingu 20 l. Ama ‘drip kit’ axhunywa lapho
ezofakwa khona usenzele ezibombi zokunisela usebenzisa intambo, uphinde uzikhethele
ukuqhelelana kwamaphayiphi nokushiyana kwembobo ezinisela kancane kancane. Ngokujwayelekile
amaphayiphi amabili asebenzayo ahlukene kangango 30 cm. Ukunisela kwenziwa nsuku zonke.
Lamabhakede angaphinde ashitshwe afakwe nezisefo zokusefa umhlabathi, ukusefa amanzi
ampunga namanzi okunisela angcolile. Kulezizimo kundlalelwa amatshe awuhlwayi phansi
ebhakedeni ebese kulandela isihlabathi sasemfuleni esigeziwe. Isihlabathi sasemfuleni sifakwa
esikwameni ukuze singaxubani namatshe uma amabhakede efakwa amanzi. Lezi zisefo kudingeka
zishitshwe emva kwesikhathi esithile uma sekubonakala ukuthi izinga lokuhamba kwamanzi
emaphayiphini liyehla. Amaphayiphi angagezwa ngokuvula lezitobha ezivala lapha kuphela khona
umbhede, lokhu kuvumela inzika okungenzeka yakhele emaphayiphini
Amatshe afakwe phansi ebhakedeni
Isihlabathi esifakwe esikhwameni esivaliwe
esibekwe phezulu kwamatshe, ukugwema
isihlabathi ukuthi singene emaohayiphini
izindilinga zobumanzi ezinziwe
izimbobo ezifakwe izintambo
zokunisela
Iisibonelo samphayiphi amabili
okunisel kancane kancane ahlukene
kangango 30 cm
Amanzi ampunga ohlelweni
lokunisela kancane kancane
Kokubili amatshe nesihlabthi kuyagezwa
ngaphambi kokusebenziswa, ukuqinisekisa
ukuthi ahlanzekile ukugwema ukuvimbeka
kokuphuma kwamanzi emaphayiphini
Lezizithombe zisinikeza indlela esikwazi ukuyibon ayokuchaza ukuthi loluhlelo lokunisela kancane
kancane lwenizwa kanjani
Iphayiphi livalwa
ngokuligoba ebese
liboshelwa emhlabathini
Amaphiyiphi okunisela kancane
kancane ahlukene kangango 30 cm
axhunywe ephayiphini elehlayo
lomama benza izintambo zokufakwa eohayiphini lounisela
kancane kancane
Izibombo zenziwa lonke iphayiphi nhlangothi zombili ebese
kufakwa intambi kapulasitiki eboshwe amafindo amancane
ukuvumela okconsa kancane kance kwamanzi
Imbobo encane yenziwa emzimbeni webhakade maphansi
nalo ukuze kuzofakwa ‘indololwane’ okuxhuma kanye
nephayiphi elehlayo
Ibhakede libekwa phezulu kwento bese kuxhunywa
iphayiphi elehlayo, ukuqiniseisa ukuthi amanzi anomfutho
owanele emaphiyiphini.
Uma sekwenziwe, uhlelo lungahlolwa
ukuqinisekisa ukuthi ubukhulu bezindilinga
zobumnazi buyafana kozona zonke izimbobo
zokunisela kancane kancane
2. Tower gardens
Ama tower garden akhiwa kusukela phansi ngokusebenzisa izigxobo ezine ebese ufaka inethi
elivumela ukungena kwelanga okungango 80% usuzengeze izigxobo. Phakathi nendawo,insika
yamatshe yakhiwa gokusebenzisa ibhakede elivuleke nhlangothi zombili njenge ndilinga. Umbhede
ugcwaliswa ngenxube elungiselelwa ngaphambi kokwakhiwa kombhede, lenxube yakhiwa izinxenye
ezintathu (inxenye inhlabathi, inxenye umqhuba, inxenye umlotha- kudingeka umlotha omuningi
ozokwazi ukukhucula amanzi asesebenzile. Izimbobo ezincane senziwa emaceleni esikwama kanye
nezithombo ezitshalwe zime mpo phakthi kulezibombo ezincane- ngokujwayelekile isipinashi noma
ezinye ezitshalo ezisamfino. Ingaphezulu lombhede lingasebenziselwa ukutshala ezinye izitshalo-
njengo tamatisi ongaphinde ukwazi ukuzithandela ezigxotsheni. Umbhede unganiselwa ngothela
amanzi ensikeni yamatshe ephakthi nendawo nombhede.
Ukwenza
-Ukulawula ukusebenza kwamanzi ampunga
- Ezingandini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha
-Izindleko ezincane kuya kweliphakathi, ikhono elincane kuya kweliphakathi kubandakanya
nokufunda nokwelulekwa, izinsiza zitholkakala endaweni.
-Kuncane okwenzayo ukuyilungisa- nakuba izikhwama zidinga ukushintshwa emuva
kwesikhathi (eminyakeni emithathu kuya kwemihlanu 3-5 years
Ukwenza inxube yomhlabathi,
umqhub akanye nomlotha
ezogcwalisa itower garden
Ukubekwa kwamatshe- ibhakade elincane elivulekile
ngaphansi libekwa phakathi nendawo kombhede
Ukwakhiwa kwe tower garden-
igcwaliswa ngenxube
yomhlabathiazungeze amatshe
afakwe ohakathi nendawo
ebese iyakhuphulwa.
Ukuvulwa kwembobo ezincane esikhwameni
ukuze kutshalwe izithombo
Ukunisela phakathi nendawo ensikeni
yamatshe.
Itower garden ‘esivuthiwe’
etshawe ispinashi, kale, spring
onion kanye ne marigold
3.Keyhole beds
Lena imibhede eyakhiwa ezindaweni ezincane lapho iphakathi nendawo linobhasikidi wekhomposi
ukuze kuchelelwe kanye nokufakwa kwamanzi asesebenzile. Imibhede elula ukuyinakekela.
Imibhede emise okwendilinga evuleke kangango 3 m, ebese kuba khona “imbobo kakhiye” lapho
ubhasikidi wekhomposi ugcwaliswa khona njalo njalo ngokubolayo kanye nokufakwa kwamanzi.
Izindonga zakhiwe zaphakama kangango 60 cm kuya ku 80 cm ukuya phezulu ebese ugcwaliswa
ngenxube yomhlabathi kanye nekhomposi okanye umqhuba kanye nomlotha. Ukelika noma
I’bonemeal’ nayo ingafakwa. Umbhede utshalwa izinhlobonhlobo zezitshalo noma uhlukaniswe
ngesikhawu ukuze kulandelaniswe izitshalo
Ukwenza
- Ezingandini
Indawo engaohansi kuka 0.1ha
- Indleko ziphansi, ikhono elincane kuya kweliphakathi, ukufunda kanye nokwelulekwa ,
izinsiza saze ndaweni(amatshe kumele atholakale kalula njengob akudingeka amatshe angu
500 kg kuya ku 800 kg
-Kuncane okwenzayo ukuyilungisa
Ikeyhole eqeda kwakhiwa. Lapha iphakathi nendawo lakhiwe
ngamashe amancane kunokuba kufakwe ibhasikidi wekhomposi
Umdwebo okhombisa ikeyhole kusukela ngasenhla lapha
ubhasikidi wekhomposi uhlukaniswe kane ukuze
kushintshaniswe izitshalo (izithelo, ukusakhaba,
okunezimpande- okunemdumba)
Ikeyhole esivuthiwe etshalwe iznhlobonhlobo zezitshalo.
3.12 GRASSED WATERWAYS
Zindlela ezihmaba amanzi ezinziwe ngotshani zivulekile, azijulile zijwayele ukumisa okwe soso
zakhelwe ukuhambisa amanzi aphezu komhlabathi ngale kokuguguleka. Lezizindlela zisebenziselwa
ukuhambisa amanzi agelezayo emasimini ezindaweni eziphephile ezifana nemimfula.
xUkwembozeka izitshalo kwalapho kuhamba khona mamanzi kunciphisa ukuhamba kwamanzi
kuphinde kuvikele umgud u ekugugulekeni ngenxa yamanzi agijimayo.
xUkutshala izitshalo ezinabayo notshani obungashi njenge paspalum, fescu, kikuyu kanye
noqambalala kungcono kunotshala ukutshani obukhula bume obuphinde bushe.
xUma ubuka ohlangothini kumele indela ehamba amanzi iqonde noma ibesandishi, ukujula
kube okungenani okusukela ku 30 cm kuya ku 40 cm ubume bendawo ezindongeni kumele
zinganyukeli okudla okukodwa kokune
(1 in 4)
Okudingayo
-Imvula engaohezulu kuka 450 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaohezulu
kuka 5°C
-Ubume bendawo : 1,5%-25%
-Umhlabathi: zonke izinhlobo (5-30%
ubumba), kanye nokujula okunga phezulu
kuka 30cm
Ukwenza
- Emasimini
-0,1-1ha, >1ha Indawo esuka ku 0.1 ha kuya
ku 1 ha , nendawo engaphezulu kuka 1 ha
-Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala
endaweni
-Kulula ukwenza nokulungisa kodwa inomsebenzi omningi
Ukuma okusandishi noma okuqondile okungcinywa ukuthi kulungele
indlela ezinhamba amanzi ezenziwe ngotshani. Qaphela izindonga
lapho kungajulile khona (Michigan state University, (MSU Extension
2015)
Left: Erosion caused by run-off in a wheat field (MSU
Extension
,
2015
)
The same field with a grassed waterway installed a few years
later, (MSU Extension, 2015)
Paspalum (Bahia Grass) is a good
option for waterways – it is tough and
drou
g
ht resistant
Tall Fescue remains green
throughout winter
Couch grass (Elymus repens), is considered a
weed, in cropping land but it grows well even in
poor soils and provides good cover for a
waterway
4 UKUPHATHWA KOMHLABATHI (UKULAWULA UKUGUGULEKA, UMNOTHO WOMHLABATHI
KANYE NEMPILO YOMHLABTHI)
4.1 STONE LINES/ BUNDS
Amatshe atakwa saluthango phezu kwekhontolo ukuze alawule ukuhamba kwamanzi kuphinde
kulekelele ukwakheka kwenhlathi ngemuva kwawo amatshe. Amatshe “akhiyelwe” emseleni ngokuthi
ambelwe umsele ongajulile lapho khona amatshe amakhulu ebekwa lapho kwehlela khona kakhulu
ukuze uthango lwamatshe lungawi kuphinde kuvumele nokuhamba kancane kwamanzi phakathi
namatshe. Ukutshala kungenziwa ngezansi kothango lwamatshe njengoba kujwayeleke ukuthi
abemaningi amanzi akhala lapho okanye ngenhla kwalo uthango lwamatshe lapho kwakhela khona
umhlabathi noma inzika yenhlabathi
Okudingayo
- Imvula engaphezulu kuka 1500 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaohezulu kuka
5°C
- Ubume bendawo 0.5%-5%
-Umhlabathi- zonke izinhlobo- nalapho amatshe
etholakala khona kalula
Ukwenza
- Ezingadini, nasemasimini
-Indawo usukela kwengaphansi kuka 0.1 ha kuya kwephakathi kuka 0.1 ha- 1 ha,
nangaphansi
-Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
- Inomsebenzi omningi
Stone lines- akhiwa phezu kwekhontolo kanti angenzinwa
endaweni noma en
g
akanani
Sibona amatshe akhiyellwe emseleni, amakhulu lapho
kwehlela ngakhonaa ditch kunalawa amancane.
Amatshe amancane asebenziselwa
okulwawula ukugeleza kwamanzi
emgwaqeni awahambise ezingadini
uBrinjals utshalwe enzikeni
eseyakhe ngenhla kwengadi
ematsheni alujenge
uBanana utshalwe ngenzansi
kwamatshe alujenge asebonakala
4.2 CHECK DAMS
Icheck dam idamu elincane elingakiwe inomphelo maqondana nomsele kumbe lapho kunezimpawu
zokuhamba kwamanzi ukuze kunciphiswe ukuhamba kwamanzi nesivinini sawo ukuze inhlabathi ikwazi
ukwakhela lapho. Ziningi izinto ezingazebenziswa okubalwa kuzona umhlabathi, amatshe, izingodo
kanye nokutshaliwe. Amatshe kanye nokunye kwakhelwa endaweni eyehlelayo noma kwikhontolo
ukunciphisa ukuguguleka okungenzeka kwenziwe amanzi azihambelayo. Umphumela walokhu
okwakheka kwetebhisi ezinomhlabathi onothile ongavumela okutshalwa kwezitshalo
Ama check dams ajwayele ukubekwa uvundle lapho kubonakala ukuthi amanzi ayahamba khona
ngemumva kwezimvula, kodwa engihambi khona unomphelo.Ayabekwa nalapho kuguguleke khona.
Asebenza kahle ukwenza imigwaqo izinze noma izindlela eziqamula lapho kuhamba khona amanzi.
Amatshe aziyicaba kunalawo angorawondi iwona amahle. Amatshe abekwe abekwe ngaphansi kumele
avuleke ngamanani 30 cm- 60 cm ebese isindo sibe 5 – 9 kg. Amatshe amancane aphezulu nokuyiwo
asa “phinifa” kumele abe 15- 22 cm ukuvuleka.
Kungawumbono omuhle
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 1500 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaohezulu
kuka 5°C
- Ubume bendawo 0.5%-5%
-Umhlabathi- zonke izinhlobo- nalapho amatshe
etholakala khona kalula
Idonga oselakhela ensimini
Ukumbiwa komsele wokukhiyela
amatshe echck dsam
Ukuqalwa kukutakwa kwamatshe e check dam
amatshe amakhulu aya ngenzasi
Izibonelo secheck dam enephinifa
ngezansi kodonga nokuma kwayo
okusabananan
4.3 TERRACES
Iterrace umhhube oqondile womhlabathi owakhiwe wagudla ikhontolo endaweni eyehlelayo yase
iphaswa ngehlabathi, noma amasthe noma imiqa yama thayi amadala. Ama terrace akha
indawo ezinzile yokutshala obekungaba azitshaleki ngenxa yokwehlela okwekhulu .
Amaterrace mase emaninngi ajike abukeke ngzitebhisi ezinciphisa amanzi agelezayo,
akhuphule ukungena emhlabathini ebese esiza ekulawuleni ukuguguleka komhlabathi.
Amaterreace akhiwa ezindaweni ezehlela kakhulu.
Okudingayo
-Imvula engaohezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°
C
-Ubume bendawo: 10%-40%
-Soil: all types – where stones and rocks are easily
available Umhlabathi : zonke izinhlobo lapho
amatshe etholakala khona kalula
- Ukwenza
- Ezingadini nasemasimini
-<0,1ha, 0,1-1ha, >2ha indawoo enngaohansi kuka
0.1 ha indawo ephakathi kuka 0.1 kuya ku 1 ha,
nendawo engaphezulu kuka 2 ha
-Indleko ziphansi, izinsisa zitholakala endaweni
- Inomsebenzi omningi
Amaterrace angamatshe emasimini
Ama-Terraces angakhiwa ngokusebnzisa amasondo
amadala ezindaweni lapho amatshe en
g
atholakali
Sibona ubume bendawo (20%) kwakhiwa amaterrace kutshalwe
umbila
Sibona ubume bendaw (40%) kwakhiwe amaterrace
endaweini eyehla kakhulu. a steep bank.
4.4 UKUPHUCULA IZINGA LOKUBOLAYO
Ukuphucula izinga lokubolayo emhlabthini kubaluleke kunayinoma isiphi isigaba sokusebenza.
Izindlela zifaka:
- Ukwengeza umquba. Ukuphucula izinga lomquba ngokuqoqa kuphela lowomquba
onomchamo ezibayeni, lapho kusetshenziswa khona utshani ngengombhede wokundlala
ebese kuyambozwa ngocwazi. Kubekwe okungenani izinsuku ezinhlanu kuya
kweziyisikhombisa ngaphambi kokuba isetshenziswe.
- Ukwengeza ikomposi ngokundlala okomile, okuseluhlaza, umquba kanye nenhlabathi
emanzi ngokwanele.
- Izinsalela zizitshalo ezisanhlamvu, satshani, samdumba, samfino kanye nama chenopods
- Isembozo esijulile noma isiyishidi
Ukuthola zinsiza ezinezinga eliphezulu lemisoco edingekayo njenge skhuthazi Nitrogen kanye ne
Carbonis kubalulekile. Ezinye izinsalela zezitshalo zinesibalo esiphezulu siminye ymisoco edingekayo
efana no Potassium (comfrey) kanye ne silicon (stinging nettle)
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 150 mm ngonyka kodwa engaphnsi kuka 1200 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo 5 % - 25 %
-Umhlabathi- zonkke izinhlobo nakuba umhlabathi osasihlabathi kakhulu noma salubumba
kakhulu ungaba nzima ukulawula
Ukwenza
- Ezingadini nasemasimini
-Iindawo engaphansi kuka 0.1 ha
indawo ephakathi kuka 0.1 kuya
ku 1 ha, nendawo engaphezulu kuka 2 ha
-Indleko ziphansi, izinsisa zitholakala endaweni
- Inomsebenzi omningi
Isibaya sezimbuzi sindlalelwe
usthani ukuphucula izinga
lomqhuba
Ingqhumbi yekomposi eyendlalelwe okomile okulihlaza, umquba kanye nenhlabathi emanzi
ngokwanele mase kuyamboza
Icomfre
y
, izinsalela zotshan nezambila nenxube
y
ezitshalo ezi
y
izembozo- u
j
ika nelan
g
a, amabele, dolichos kan
y
e nonbhintshis
4.5 PLANTING LEGUMES AND GREEN MANURES
Izitshalo ezimdumba zibaluleke ngokuthi zikwazi ukufaka isikhuthazi iNitrogen esimoyeni enhlabathi
ziphinde ziphucule nezinga notha komhlabathi nempilo yayo inhlabathi ukuze izitshalo eziseduze
nezizolandela zikwazi ukuzithola lesisikhuthazi. Ungakwazi ukuzitshala kanye kanye nezinye izitshalo
okanye uzilandelanise nezinye.
Izibonelo zalelezitshalo ezitshala ngezikhathi ezifundumele zibandakanya ezitshala ngezikhathi
ezifundumele zibandakanya ezitshala ngezikhathi ezifundumele zibandakanya ilezi sugar beans,
runner beans, cowpeas, Jugo beans, ground nuts, Dolichos (Lab-Lab), Velvet beans (Mucuna), Jack
bean, mung beans, chickpeas, lentils, Lucerne and Sun hemp. Zibonelo zalelezizitshalo ezitshalwa
ngezikhathi ezipholile ilezi peas, broad beans, vetch, and clover.
Izitshalo ezingama green manure zitshalelwa ukuphendulelwa emhlabathini, ngaphambi kokuthi
ziqhakaze lapho ezisebenzisa khona imisoco eminingi ebandakanya isikhuthazi iNitrogen zibe sezi
fakwa emhlabathini ukwenzela izitshalo ezizayo. Zivamise ukuba izitshalo ezinemdumba ezifana ne
nevetch neclover, ukuyizinhlamvu nokusatshani njenge black oats kanye ne fodder rye ukusamfino
okufana njenge foolish, radish, turnips, mustard kanye neconola kanye nama “chenopods”
njengembuya
Okudingayo
- Imvula engaphezulu kuka 150 mm ngonyka kodwa engaphnsi kuka 1200 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo 5 % - 25 %
-Umhlabathi- zonkke izinhlobo nakuba umhlabathi osasihlabathi kakhulu noma salubumba
kakhulu ungaba nzima ukulawula
Ukwenza
- Ezingadini nasemasimini
-<0,1ha, 0,1-1ha, >2ha indawoo enngaohansi kuka 0.1 ha indawo ephakathi kuka 0.1 kuya ku
1 ha, nendawo engaphezulu kuka 2 ha
-Indleko ziphansi, izinsisa zitholakala endaweni
- Inomsebenzi omningi
izindumba nexhuthswe nommbila
uLablab utshalwe njenge green
manure endimeni okulandelaniswa
kuyona izitshalo
Izitshalo eziyisembozo, ebusika, saia
oats
,
fodder r
y
e kan
y
e ne fodder radish
Ub
h
o
n
ts
i
s
i
,
oqat
h
a
im
buya
k
a
n
ye
n
e
c
l
o
v
e
r
ebo
mv
u
4.6 IMIBHEDE EJULILE
These are intensive gardening beds, dug out and filled with material for in situ composting.
- A bed is dug out to 60-80cm depth, around 1 m wide and 1-10m long.
- It is filled with a range of organic matter; manure, dry material, green material and soil
- Other layers could include tins at the bottom for iron and water holding, or sticks
- Bone meal and lime can be added to increase fertility
- Bones, skins and feathers can be added for P
- Ash can be added for K
- The bed is built up in a small basin, planted and mulched
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 350 mm nginyaka
-Amazinga okushisa nkubanda angaphezulu kuka 5°C
-Topography: 0,5%-5% Ubume bendawo 0.5 % -5%
- Soil: all types
Ukwenza
- Ezingadini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha
- Izindleko ziphansi, izinsizauzithola endaweni
- Kulula ukuyinakekela,inomsebenzi omningi
imibhede ejulile imbiwa ukujula okusukela ku
60 cm kuya ku 1 m. Ubhede undlalwa
ngamathini madla namagatsha phansi
Izendlalo zokubolayo kube sekufakwa
njenge zinsalela zommmbila, amacembe,
ukhula kanye no tshani
Kube sekufakwa umquba, ulandelwe
inhlabathi yangaohezulu. Loku
kuyachelelwa ebese kuphinde
kuqlalwe phansi ne
I Uma kukhona, isendlalo sokuluhlaza okubolayo njengo khula,
amacembe, amakhasi amaveje nezinsalela ziyafakwa emva
kukofakwa kokomile
Imibhede ejulile yakhiwa emgodini ongajulile ebese kuba khona
ukusandishi phakathi embhedeni laphho kusthalwa khona
izimbewu nezithombo.
4.7 IMIBHEDE ENGAJULILE
Imibhede egujwe ayangajula iyindlela elula yokwenza imibhede egujiwe. Lembhede imbiwa ngokujula
okungango 30 cm ebese igcwaliswa ngokubolayo, umqhuba, isinsalelela zezitshalo ezomile noma
ezimanzi
Lemibhede ijwayele ukusebenziswa kakhulu uma kwenziwa imisele nemibundu eyakha indawo edle
ngobude enmhlabathi ovundile- ilungile kakhulu izingadi ezithe ukuba nkulu kanye nama simu.
Kulemibhede ukwemboza kubalulekile kanjalo nokuxubanisa izitshalo kanye nokuzishintshanisa.
Lemibhede ingathatha iminyaka esuka kweithathi kuya kweyisishagalombili ukuze uphinde
uyigcwalise
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
- Ubume bendawo 0.5-5%
- Umhlabathi-zonke izinhlobo
Ukwenza
- Ezingadini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha
- Izindleko eziphansi, insiza zitholakala endaweni
- Kulula ukyinakekela, inomsbenzi omningi
Ukumbiwa komsele ongajulile 30 cm
ububanzi no 15 cm ukujula phezu
kwekhontolo nsimini
Ukuqala ukugcwaliswa komsele
ngomqhuba, ukuluhlaza kanye nezitshalo
esezomile
A garden with shallow and deep trench beds with
mixed cropping and mulching Ingadi emibhede
engajulile nejulile kwatshalwa izinhlobonhlobo
zezitshalo kwase kwembozwa
4.8 ECO-CIRCLES
Lena imibhede emincane eziyizindilinga embiwe yaphinde yakwakwa umquba noma ikomposi. Ama
Eco circle aniselwa kancane kancane mgokusenbenzisa isgubhu esingu 2 litre esibhobozwe
ezimbobo emaceleni, lesi sigubhu (2l) “sitshwala” phakathi nendawo nombede.
Ama ecocircle alungele kakhulu izingadi ezincane kanti futhi iphinde ibe indlela yoqalisa ukufunda
ngobuhle bokujula komhlabathi ukuze izimpande zijule, ukubaluleka kokubolayo engadini,
ukwemboza kanje nendlela ehlelekile yokunisela.
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
- Ubume bendawo 0.5&-5%
- Uhlobo lomhlabathi-zonke izinhlobo
Ukwenza
- Ezingadini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha
- Izindleko ziphansi, izinsisa zitholakala endaweni
- Kulula ukuyinakekela, inomsebenzi omningi
Ukumbiwa kwama ecocorcle ukubamnzi
kusukela ku 1 m kuya ku 1.5 m, ukujula 30
cm, kwengezwe ngomunye u 15 cm
kuxhutshwa khina nomqhuba., ngaphambi
kokubuyisea inhlabathi ixhutshwa nomqhuba
noma ikhopmosi
Ieco circle esiqediwe yase ijikelezwa
ngamatshe. Unxantathu oyizinkuni
usebenziselwa ukutshala izitshalo
izikotelayo ezifana no bhintshisi notamatisi
Ieco corcle emboziwe kwase kufakwa
esingu 2L phakathi nendawo
kwatshalwa izitshalo zokunonga
4.9 UKUFAKWA KWAMANYOLO KANYE NOKELIKA
Omanyolo bafakwa ngokwezingcomo zemiphumela yokuhlolwa komhlabathi, ufakwa duzane
nezitshalo ezikhulayo kunokuba ufazwe noma ufakwe ebandeni. lokhu konga umanyolo
kuphinde kwenze umanyolo ukuthi ufakwe lapho odingeka khona kuphela, okukhuphula
uzinga lokusebenza kwawo. Ukelika ufakwa emahholweni noma emiseleni phezulu
kwenhlabathi- lokhu kwenzelwa ukunciphisa isimuncwana enhlabathini, ukelika ungaphinde
ulinyelwe ensimini noma endimeni ngaphambi kokuqalisa ukutshala ngokonga
Okudingekayo
-Imvula engaphezulu kuka 450 mm ngonyaka
-Amanzinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo 1.5 – 10 %
-Umhlabathi: zonke izinhlobo- kulawulwa izingcomo zemiphumela yomhlabathi
Ukwenza
- Ezingadini, emasimini
-Indaawo engaphansi kuka 0.1 ha, kuya endaweni esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha
nasezindaweni ezingaphezulu kuka 2 ha
-Izindleko eziphakathi, kunciphisa ukusebenza kwenzisa kulima ngokuzisebenzisa ngendlela.
- Inomsebenzi omningi
Ukufakwa kuka kelika emahholweni/imigodi
kusebenziswa isivalo njengsikali
Ukubekwa kuka manyolo (ibanda)
bengezansi ngokuqelelana okungango 2 cm
nembewu
Ukuphendulwa kuka kelika ngaphambi kokuqala ukulima ngokonga
Ukufakwa kuka kelika emiseleni ezotshwalwa
ubhontshisi
Ukusebenzisa umshini
wokutshala okhipha umnayolo
nembewu ngesikhathi esisodwa
Ukukala umanyolo kuseneziswa
i-teaspoon.
4.10 ZAI PITS /UKUTSHALA EMAHHOLWENI
I-zai wumgodi wokutshala ojwayele ukuvuleka kangango 20cm kuya ku 40 cm ebese ijula okungako
10cm kuya ku 20 cm .I zai ibamba imvula knaye namanzi agelezayo ivikele imbewu kanye nokulayo
ekugugulekeni. Aphinde alekelele ukuhlaliseni amanzi nemisoco edingwa izitshalo. Imigosi imbiwa
ngesikhathi lingani izulu. Umhlabathi osuke usimbiwe wenziwa imibundu sakujikeleza umgodi ukuze
ukukhuphuke izinga lokubambeka kwamanzi emgodini. Emva kokumbiwa kwemigodi, ikomposi
yezinto ezibolayo iyafakwa ngesikali esingango 600 g umgodi ngamunye ebese emva kwezimvula
zokuqala emgodi ebese uyambozwa ngomhlabathi imbewu ifakwa phakathi nendawo nomgodi
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo : 1.5% -25%
-Umhlabathi zonke izinhlobo (5%-30% ubumba) kanye nokujula ukungaphezulu kuka 30 cm
Ukwenza
- Ezingandini, emasimini
-Indawo esukela ku 0.1ha kuya ku 1ha
-Izindleko ziphansi izinsiza zitholakala endaweni
-Kulula ukuyenza nokuyigcina, inomsebenzi omningi
Ama “zai pits” ezweni lase Kenya, kutshalwe ummbila wase wembozwa ukuze kukhuphuke izinga lokubambeka
komswakamo nomnotho womhlabathi (sithathwe permies.com,2017)
Ama”zai pits” ensimini egugulekile, nekhomposi esilungele
ukufakwa (sithathwe Chris Reij,2010)
Ummbila otshalwe kuma “zai pits” ezweni lase Kenya
(
sithathwe Inadesforum.net
)
4.11 UKULIMA NGOKONGA
Indlela yokutshala emasimini esebenzisa lemigomo:
xUkuphazanyiswa okuncane komhlabathi, akulinywa, kuvulwa imigodi, amahholo kanye
nemisele.
x Ukumbozeka komhlabathi, insalela zezitshalo zishiywa ensimini ukuze zizoba isembozo
somhlathi, izitshalo zishiywa ensimini esikhathini eside ukuze zizositha izitshalo ezisaphila.
x Ukuxuba izitshalo: ukuzihlanganisa, nokuzishintshanisa ebesekufakwa zitshalo eziyizembozo
sasehlobo kanye nesasebusika
Ukulima ngokonga kuphucula impilo yomhlabathi, ukunotha kwayo,
isivuno kanye nokubambeka kwamanzi enhlabathini. Kunciphise
amanzi agelezayo,ukuguguleka kanye namazinga okushisa
nokubanda emhlabathini. Kuphinde kunciphise ukuqekeka
nokugqisheka komhlabathi
Okudingayo
- Imvula engaphezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo: 1,5%-15%
-Umhlabathi: zonke izinhlobo (5%-35% ubumba)
Ukwenza
- Ezingadini, emasimini
- Indawo engaohansi kuka 0.1 ha, indawo ephakathu kuka 0.1
kuya ku 1 ha nendawo engaphezulu kuka 2 ha
-Izindleko ziphakathi (imbewu, umanyolo, imithi) imishini
yokutshala, izinsiza esisendaweni
- Inomsebenzi omningi
Umgomo 1: Ukuphazamiseka okuncane komhlabathi
Izinhlobonhlobo zimishini yokutshala,
MBLi(ozenza sageja) Haraka (isondo),
Matracca(uyaphonsa) kanye nemishini
edonswa izinkabi (knapik) ngezansi
Ukutshala emiselni nase ma hholweni kusebenziswa igeya ezandla kanye
nimishini yokutshala ‘MBLi’ ngale kokulima.
Umshini ondoswa uganda ganda otshwalo olwayini
amabili ungalimanga.
Ukusebenzisa iHaraka –isondo. Lomshini ukwazi ukutshala izimbewu
ezahlukene, kodwa awukwazi ukufaka nomanyolo ngesikhathi
esisodwa
Ukusebenzisa umshini odonswa izinkabi otshala
ungalimanga.
Umgomo 2: Ukumbozeka komhlabathi
Umgomo 3: Ukuxuba izitshalo
Indima etshalwe ummbila nobhontshisi olayini ngababili
besondelene
Indima etshalwe ummbila nezindumba olayini ngababili besondelene
Izitshalo eziyizembozo sasebusika, saia,
black oats, forage sorghum, kanye ne
fodder radish
Izitshalo eziyisembozo sasehlobo, ujika
nelnaga amabele kanye nosunhemp Ulab-lab (dolichos)
Amanzi Agelezayo
(akhanyayo )- 42 mm
Amanzi agelezayo
an
g
colile 195 mm
Indima elinywe ngokonga enesinsalela
zezitshalo. Amanzi agelezayo awanakho
okun
g
cola
Ukwembozwa kwendima elinywe
ngokonga ukuze ithole ukuvikeleka
Ukumbozeka okuhle komhlabathi
n
g
ezinsalela zezitshalo
Insimu elinyiwe enganzo insalela
zezitshalo amanzi agelezayo anokungcola
4.12 STRIP CROPPING
i-Strip cropping indlela yokutshala lapho ezitshalo ezihlukene zitshalwa ngemicu ngokulandelana
ukuvimbela ukuguguleka komhlabathi nokukhilisa izinga lothathwa kwezakha mziimba zezisthalo
enhlabathini. Utshalwa kwemicu kumele kuvundle ikhontolo. i
.Izitshalo zidinga ukukhethwa ngendlela yokuthi izimpande zijule ngokuhlukana nezidingo zezakha
mzimba. Ukutshala ngemicu kwezitshalo ezimisebenzi eminingi enyahlukene kuwombono omuhle.
Izitshalo ezinobuhle bezolimo nezamahlathi ezifana ne pigeon pea, moringa, sesbania sesban,
leuceana zisebenza kahle. Utshani obunjenge vetiver, lemon grass, napier fodder nazo
zingasebenziswa kanjalo ne Rhodes- smutsfinger(imxube ye digitaria, paspalum notatum kanye netall
fescue
Okudingayo
-Imvula engaohezulu kuka 350 mm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo: 1,5%-15%
-Umhlabathi: zonke izinhlobo (5%-35% ubumba)
Ukwenza
- Ezingadini, emasimini
-Indawo enngaohansi kuka 0.1 ha, esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha nengaohezulu kuka 2 ha
-Izindlekoziphansi (imbewu, izinsiza ezitholakala endaweni)
- Inomsebenzi omningi
Imicu yammbila kanye nePaspalum ne Digitaria
Imicu ye Pigeon pea/Leuceana kanye nommbila Imicu yatshani phakathi nommbila phezu kwekhontolo
Imicu yammbila kanye neLucerne noma lesopdeza
5 UKUPHATHWA LWEZITSHALO (IZINDLELA ZOKUTSHALA, IMPILO YESITSHALO,
UKWANDISWA, NOKUKHIQIZWA KWEZITHELO)
5.1 UMQHUBA WAMANZI
Umqhuba wamanzi umqhuba wezilwane ofakwe emanzini wase uqhunywa ebese uxhutshwa
namanzi ngaphambi kokuthi ufuthwe ezistshalweni noma enhlabathini ezungeze izitshalo
njengesengezo somnotho emhlabathini. Umqhuba wamanzi wengeza, uzinzise imisoco edingwa
izitshalo ebese ifaka ixhube yezilwanyana eziliswana nezifo kanye nezilwanyana ezingadingeki
Umqhuba wamanzi ujwayele ukwenziwa ngomqhuba
wezilwane(omusha, osanomcamo) njengezinkomo, izimbuzi,
amahhashi, iziklabhu, kanye noqhuba wezinkukhu,
kanye/noma nokhula oluhlaza satshani (isikhuthazi), iziqu
zikabanana (potassium kanye nephosphate), comfreykanye
nembati (izinika izitshalo izakha mzimba ezilekelela izitshalo
zilwisane nezifo). Lenxube ixutshwa ngokukodwa kokodwa
kokune 1:4 ngaphambi kokuba uyisebenzise
Ukwenza
- Ezingandini
-Izindawo ezingaphansi kuka 0.1 ha
-Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
-Kulula kanni futhi kuyashesha ukuyenza
Ukuqotshwa kweziqu zika bhanana njenge tiye eliluhlaza
noma njengomqhuba wamanzi ofakwe izitshalo
Ukuqotshwa kokhula oluzofakwa emqhubeni wamanzi
Umqhuba wezilwane ozosetshenziswa njengomquba
wamanzi owezinkukhu, izimbuzi noma izinkomo muhle
kakhulu,umaumusha muhle kakhulu
Izitsha izifakwe umquba
wamanzi kumele zimbozwe
ukuze kugwemwe ukuhamba
nomaoya kwemisoco
ebalulekile
5.2 UKUXUBA IZITSHALO
Ukuxuba izitshalo ezingadini kubandakanya ukulamanisa izitshalo, ukutshal izitshalo ndawonye,
nokutshala izitshalo ngokuthi zihambiselana kanjani. Inhloso ukuba nezitshalo eziningi
ezahlukahlukene(kufakwa ezilaphayo, ezixosha izinambuzane, nezitshalo ezinemsisebenzi eminingi)
engadini yakho yemimmfino kanye nalapho utshale khona izithelo uma kuvuma, utshala unyaka
wonke, ukuze uqinisekise ukuthi unomthombo onempilo wokudla, uphucule indlela olawula ngayo
izinambuzane, iziifo kanye nokhula uphinde unciphise amathuba okushoda kanye nokungalungi
kwetshalo
Ukukhethwa kwezitshalo kuncike kulokhu:
oUkukwazi ukuvuna ukudla engandini unyaka wonke. Lokhu kuqonde ukuthi kumele kugxilwe
ezitshalweni ongakwazi ukuzivuna isikhathi eside ezifana nemfino, olettuce, spring onion
kanye no leek, lokhu kwenza singagxili kakhulu ezitshalweni ezifana nama klabishi kanye no
anyanisi esithatha iskhathi eside ngale kokukhiqiza ukudla.
oIzitshalo ezinezakha mzimba (Vit A) njenge mfino enamacembe aluhlaza satshani (ispinashi,
mustard, rape kanye nekale-ntufesh), okherothi kanye nembuya amacembe amathanga
kanye nezitshalo eziyizinongo njenge parsely
o. Izitshalo ezikwazi ukuxosha izinambuzane ezinjenge coriander, garlic chives nezinye
ezifana no rosemary kanye ne thyme.
oIzitshalo ezinemidumba njengo bhhontshisi, u-peas kanye tenephu
o Izitshalo ezikhula minyaka yonke ezinemsebenzi eminingi ezifana nomhlonyane, lemon
grass, bulbinella kanye nocomfrey
oIzimbali ezinjengo marigold kanye no -calendula
Ngaphezu kwalokhu kumele ugqikelele ukuthi awutshali izitshalo zasemndenini owodwa ndawonye
ukuze unciphize ukubhebhetheka kwezifo ezijwayelekile nokuncintisana ngokwemisoco. Ngalokho
izitshalo ezifana notamatisi, ubrinjal, amazambane kanye no pepper akumele zitshalwe ndawonye
kanjalo nezitshalo ezinacembe, klabishi, broccoli, cauliflower kanye neKale nezipinashi
ngokuhlukana kwazo akumele kustshalwe ndawonye
Ukulaminisa izitshalo kufakwa nhezindlela ezimbili enye ibuka ukushintshanisa izitshalo ngokuthi
ezidla kakhulu ezifana neklabishi zishintshaniswe nezitshalo ezingadli kakhulu ezifana no lettuce
kuphinde indlela ejewayelekile yokulamamanisa efaka okusakhaba- okunemidumba - okunezithelo
Ama calendar okutshala asebenziselwa ukuqhamuka nohla lwezitshalo ezilungele ukutshalwa
endaweni ethile kubhekelelwe nesimo sezulu esishintshayo.Ngezansi sibona icalender yokutshala
eyahlnganiswa ngokuthatha izimvo zabalimi basezi ndaweni Limpopo-lapho ubusika bufudmele,
nehlobo lishisa kanye naba limi basezindaweni za KwaZulu Natal nase Eastern Cape lapho ubusika
busuka ekupholeni buye ekubandeni . Amacalendar okutshala ajwayelekile nawo angasebenziswa
Ukwenza
- Ezingadini, asemasimini
- Izindawo ezingaohansi kuka 0.1ha, ezisukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha, kanye nezindawo
ezingaohezulu kuka 2 ha
-Izindleko ziphansi (imbewu nezitshalo), izinsiza zitholakala edaweni
- Kulula ukwenza
uMagdelina Malepe (Sedawa),
utshale imarigolds, no thyme,
i
p
arsle
y,
is
p
inach kan
j
alo ne kale
uChristina Thobejane (Sedawa) –
usthale ummbila, i-okra, utamatisi,
ikale kanye nemarigold
uPhumelele Hlongwane
(Ezibomvini) –utshale ubeetroot,
imustard spinach kanye
nespring onions ne parsley
uAlex Makgopa (Sedawa)-
utshale i spring onion, ispinach,
izzqathi kanye nomarigold.
Mama Mcanyana (Gobizembe) –
utshale ubroccoli, iChinese
cabbage, ispinach, ucoriander
kanye nemarigold
Umbhede okujwe wajula ofakwe
fennel, coriander, parsley kanye
nama chives
5.3 UKUSHINTSHANISA IZITSHALO
Ukushintanisa zitshalo kuyindlela ebalulekile yokuphatha/ ukunakekela ingadi noma amasimu.
Ukushintshanisa kwehlisa izinga lezinambuzane kanye nezifo ezakhela emhlabathi kuphinde kuzinzise
izimo semisoco ephumayo emhlabathini zithuthukise nempilo yomhlabathi.
Sebenza ngesibalo zezitshalo ezintathu
emasimini, Isibonelo Ummbila (udla
kakhulu)ushintshaniswa nexhuba yezitshalo
eziyisembozo njengo (sunnhemp, amabele,
kanye no jika nelanga (ezidla kancane) nazo
ezishintshwaa ngezitshalo ezinemidumba
ezifana no bhontshisi, izidumba kanye nolab
lab. Sebenza ngeztshalo ezintathu kuya
kwezine uma ukhiqiza imifino. Enye indlela
ulandelanisa embhedeni izithelo,
okunamacembe, izimpande,nokusamdumb
5.4 IZINDLELA ZEMVELO ZOKULAWULA IZINAMBUZANE NEZIFO
Izindlela zemvelo zkulawula izinambuzane nezifo engadini yasekhaya yokukhiqiza okudla
zibandakanya lezindlela ezine ezilandelayos:
¾.Ukuthuthukiswa komnotho womhlabathi, impilo yomhlabathi kanye zinga lomhlabathi
lokubamba amanzi ukuze kukhiqizwe izitshalo ezikhangayo ezinempilo, kususelwa ekutheni
izitshalo ezingena mpilo yizo esisemathubeni okuhlaselwa izifo nezinambuzane
¾Ukuxuba izitshalo nokugcina ingadi ihlanzekile ukunciphisa ukugcwala kwezinambuzane
kanye nezifo ezijwayele ukuba kona uma kutshalwe isitshalo ngsasisodwa, knajalo nathuba
okutheleleka kuphindelela ngosusa izitshalo ezihlaselekile ngendlela ephephile. Kuphinde
kuqhuqhuzelwe nokukhona belwane ezidla izinambuzane eziluhlupho kanye nezinyosi ezidla
izinambuzane ezijwayelikile zasezingadini.
¾;Ukutshalwa kwezitshalo ezinomsebenzi eminingi, ezishayo nezingashi, kufakwe nezitshalo
ezikwazi ukuqhelisa izinambuzane nezikwazi ukuzilawula. Lokhu kufaka izibonelo ezinjenge:
oIzimbali marigold kanye ne calendula
oAmakhambi/ Izinongo lavender, rosemary, coriander, parsley, thyme, fennel, basil,
rocket, lemon grass kanye ne garlic chives
oEzilaphayo ezifana nomhlonyane kanye ne bulbinella, inhlaba, comfrey, imbati
oIzihlahla ezinedumba ezifana ne sesbania sesban, i-moringa, i-pigeon pea kanye ne
Acacia
¾Ukwenza izinxube ezikwazi ukuqhelisa izinambuzane kanye nezifo. Lapha kusethseziswa
izinto zasendlini ezijwayelekile ezifana nopelepele, ugarlic, anyanisi, insipho elihlaza(ubulala
kakhulu izinambuzane ezinemizimba ethambile), uparrafini kanye no anyansi(okulawula
kakhulu izinambuzane ezinemizimba eqinile, kanye nogwayi ukulwisana nezinamabuzane
esezihluphile zasabalala kakhulu. Kepha zikhona futhi nezinye izindlela.
Ukwenza
- Ezingadini, nasemasimini
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha, esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha
-Izindleko ziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
- Inomsebenzi omncane kuya kophakathi, idinga ulwazi
Indlela ehlanganisile yokunakekela ingadi, ukuphathwa kwamamanzi nomhlabathi,
izitshalo ezihlukahlukene, izitshalo ezishayo nezingashi zixutshiwe ndawonye
Izilwane ezilawula izinambuzane
ngokuzidla noma ukubekela amaqanda
Umbelliferae – njengo anyanisi kanye
nama leek akwazi ukuhheha izilwane
ezidla izinambuzane
iIzinxube zokulawula izinambuzane- inxube yensipho,
pelepele, kanye no garlic- izilwanyana ezinemizimba
ethambile, inxube yaparraffin no anyanisi- ukulawula
izinambuzane ezinemizimba e
q
inile
Marigold uvikela ezifweni ezithikameza ukukhula kwezimpande
U- Garlic – Isibonelo
Indlela
Qoba izigaxa zibe ncane(izigaxa esikhulu esisodwa zibe mbili eziphakatho ngobukhulu) ugcwilise
emafutheni aliningana namateaspoon amabili usuku olulodwa noma izinsuku ezimbili kuphalafini.
Sebenzisa ujeke oyingilozi ayi ithayela.Xhuba namanzi anensipho angangohhafu welitha ebese
eyasefa. Xhuba unxenye eyodwa yenxube emanzini ayizinxenye eziyishumi (1:10) ebese uyafutha.
Xhukuza ngokwanele ngaphambi kokuba usebenzisa
Okuhlosiwe
lzinambuzane ezijwayelekile: mosquitoes, cotton stainers, aphids, flies, army worms, ticks, ants,
beetles, caterpillars, diamondback moths, false codling moths, grubs, mites, peach borers and
termites.
Fungi: Scab, mildew, bean rust and tomato blight.
Alternaria - fruit rot, early blight, purple blotch, leaf spot.
Cercospora - leaf mould, leaf spot, early blight, frog-eye.
Colletotrichurn - leaf spot, anthracnose, fruit rot, smudge.
Bacteria: Xanthomonas spp.
Uvemvane ezigabeni zalo
zokukhula
Izi
g
axa za
g
arlic
Isifo esiba kuma strawberry esidalwa
Xanthomonas campestris
Izinkomba ze Anthracnose edalwa
Collectotrichum ezitshalweni zondeni watamatisi
5.5 IZINDLELA EZIHLANGANISILE ZOKULAWULA UKHULA
Ukhula izitshalo ezikhula unyaka owodwa noma ezikhula
ezikhathi eside ngale kokuphazamiseka, ziphinde zikhule
ngamandla emasimini nasezingandini, luphinde luncintisane
nezitshalo ngemisoco, indawo kanye namanzi
Izinhlobo ezihlukene zomhlabathi kanye nesimo sezulu, izindlela
zokutshala kanye nezindlela zokulawula ukhula zivamise izona
ezilawula ukuthi iluphi ukhula olunamandla kulezindawo.
Izibonelo, zifaka inqonqodwane kanye nonqhunga oluthanda
izindawo ezinombumba oluningi, lezizitshalo zingakwazi
ukugcwala yonke indawo uma ukulalulwa kukhula kuwukusuza
okukhula ngaphezulu kuphela, lokhu esikwenza ngegeja. Ukhula
lwanda kakhulu ngezigaxa eziba ngaphansi komhlabathi
Ukhula olunolaka olukhula minyaka yonke njengocadolo knaye
nembuya luvala kakhulu uma ukhula olugcinile lungakhishwanga, njengiba imbewu yazo ishesha
okukhiqizeka iphinde ibekezelele izikhathi ezinde ezingena mvula
Izindlela ezihlanganisile zokulawula ukhula zifaka izinto
ezahlukahlukene ezifana nokuthuthukiswa kokwakheka
komhlabathu nempilo yayo, ukwemboza, izitshalo eziyizembozo,
ukulamanisa izitshalo, kanye nokutshalo usondelanise. Kuphinde
kufake nezindlela ezisebenza nemishini kanye nemithi ukulawula
ukhulula. Kwenza ikhopmposi nakho kuyalugqilaza ukhula uma
kwenziwe ngendlela efanele, lokhu kuphinde kunciphise izinga
lembewu yokhula egcwele kwemvelo. Ukulawulwa kokhula
sekuhambe iskhashana kutshaliwe kusiza ukunciphiseni imbewu
yokhula oluvela minyaka yonke nokuyinto ebalulekile ekumele
yenziwe.
Ukwenza
- Izingadi, amasimu
-Izindawo zingaohansi kuka 0.1 ha indawo esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha
-, Izindleko eziphansi, izinsiza zitholakala endaweni
-kunomsebenzi ongemuningi kakhulu, kudingeka ulwazi oluningi
Insimu ehlaselwe inqonqondwane ngenxa
yokuphindelela kuhlakulwa ngegeja kushaywa
ngaphezulu
Indima exhutshwe ummbila nobhontshisi,
lapha ukhula sevale yonke indima luhlula
iztshalo
Ikhomposi iyakwazi ukubulala imbewu kanti iyindlela enhle
yokubheka umqhuba ngaohambi kokuthi usebenze njengoba
ikhom
p
osi ikhu
p
hula izin
g
a lemisoco etholakala em
q
ubeni
ukutshala usondelanise lapho oxube khoba izitshalo ukuze
uzivikele ekuqilazweni ukhula, ngakwesokunxele ummbila
ongahlakulelwanga kwesokudla indima exube izitshalo yase
izisondelanisa eyatshalwa ngesikhathi esisodwa kepha kube
kuhlakulwa n
g
endlela efana
y
o
Dock (ngezansi izikhomba zomhlabathi onesimuncwane,
amaranthus (ngenhla kwesokunxele) umhlabathi ovundile kepha
ongakhekile kahle kanjalo nocadolo (ngenhla kwesokudla) udla
imisoco izitshaloezinngakwazi ukuyithola.
Inqoqnqodwane iyizinkomba zokushoda komoya emhlbathini,
n
g
enxa
y
oku
gq
isheka nokun
g
akheki kahle kwawo umhlabathi
5.6 NURSERIES AND PROPAGATION
Ama nusery amancane akhiwe emnakhaya ukuze kukhiqizwe izitshalo (izithelo, izinongo kanye
nemfino) kanye nezinye izitshalo ezinemisebenzi eyahlukahlukene (ezilaphayo kanye nezi llwawulwa
iziilwanyana ezingadingeki) kususelwa ezimmbewini ngokuhlukana kwazo kubalulekile ukuze ingadi
ibe nezenhlobonhlobo zezitshalo. Akudingi uze ubenemishini esezingeni eliphezulu ngaphandle
nomhlabathi, nokusamhlabathi okuzotshalelwa kukho, izikhwama zokutshala kanye nezitsha
zokukhulisa izithombo ezingabekwa ngaphansi kwehlahla esinomthunzi ekhaya.
Imibhede yezithombo yenziwa ijule okusukela ku30cm kuya ku 60 cm ebese ifakwa okubolayo
okufana nekhomposi nomquba, kumele ibe sendaweni enethunzi ukuze imbewu ihlale
iswakeme(kepha ingabi manzi) ngalesikhathi kumele iqhume iqhale nokukhula. Ama nursery
asebenzisa izithombo ezisheshayo adinga okuphathwa okusezingeni kanti futhi kunzima uzenza
lezitombo uma ungenazo izinsiza zazo. Kungono kanti futhi kulula ukuzikhulisela ezakho izithombo
ebese uyazikhipha uzifae lapho ofisa khona uma sezilungile
Ukwenza
- Ezingandini
-Indawo engaphansi kuka 0.1ha
-Izindleko eziphakathi(imbwu, izitshalo, kanye nezitsha) izinsiza zitholakala endaweno
- Anomsebenzi omningi
Ukukhiqizwa kwezithombo imbhedeni efakwe ikhomposi yaphinde
yambozwa ngopulasitiki ukuze kuvikeleke izithombo
Izakhiwo ezakhiwe ngamanethu ukuze
kukhiqizwe imifini kanye nakhambi(iziningo) Nezindishi
zingasebenziswa, kulula
ukugudluza uphinde
uzinakekele
Ummoba kanye nommango okhiqizelwa
emhlbathini kuma nursery amancane
Amanursery amancane enziwe phansi
kwezihlahla ukuze kukhiqizwe izithelo. Izihlahla
ezinemsebenzi eyahlukahlukene kanye nezihlahla
ezincanenamakhambi. Lapha zibona umango
kanye nemoringa itshaliwe
5.7 UKONGIWA KWEMBEWU
Ukongiwa kwembewu kuyindlela abalimi abalimi abayisebenzizayo kepha eya ngokwehla. Imbewu
igcinwa unyaka nonyaka kepha ngenxa yobunzima bezimo ezilima ngaphansi kwazo abantu abaningi
babika ukullahlekelwa imbewu eningi okumele ngabe bayigcinile. Liyangokunyka inani labalimi
bathenga izimbewu ebese begcina izimbewu uma sekuvuniwe, okuchaza ukwehla kwezinga
lokutholakala kwembewu yezitshalo zomdabu. Ukongiwa kwembewu indlela ebalulekile yokuvikela
izimbewu zezitshalo zomdabu njengoba abalimi bakhetha izimbewu ezimpova evulekile (sezizulu)
kunalezo zesilungu, ezikwazi ukumelana nesimo sezulu, izinambuzane kanye nezifo ezihlasela
ezindaweni ebazakhele.
Izinto okumele sizigcine emqondweni uma songa izimbewu ilezi ezingezansi:
¾Kubalulekile ukuququzela izilwanyana ezifafaza impova ngokutshala izinhlobonhlobo
zezitshalo eziifaka izimbali uphinde ugcine ingadi kanye namasimu enezitshalo eziningi
izihlukene ukuze kugcne nesidingo sokusebenzisa izibulala zinambuzane.
¾Gcinaimbewu evela ezitshalweni ezikhombisa impilo kuphela, ungalinge ugcine imbewu
ezivela ezitshalweni ezinezikhomba zokungakhuli kahle.
¾Ketha izitshalo esiyisithuoha kuya kwezingama shumi amabili nane (6-24) ozogcna imbewu
yazo
¾Ungalinge ugcine imbewu evela ezitshalweni ezinezifo
¾Imbewu kumele kube eseyikulungele ukuvunwa, yomela ezitshalweni isikhathi esifanele
kanye
¾Nezitshalo okulula ukuthi zithengane kumele ziqhelelaniswe(izibonelo, okusamfino kanye no
mmbila, upepper kanye no pelepele, amathanga kanye no lettuce) ngokwendawo, iskhathi
noma zifakwe ema khejini
Ukwenza
- Emasimini nasezingadini
- Indawo engaohansi kuka 0.1 ha, esukela ku0.1ha kuya ku 1 ha nezindawo ezingaphezulu
kuka 2 ha
-Izindleko ziphansi, ziyatholakala endaweni
- Kulula ukwenza nokunakekela, kepha idinga umsebenzi kanye nolwazi oluthe thuthu
pollinationIngadi ekhiqiza izithombo, enesakhiwo sekheji,
lapho isitshalo ngasinye zibalelwa esithupheni kuya
emashumini amabili nane ukuze kugcinwe imbew- izitshalo
ezinemndeni ehlukene zitshalwa ngandawonye ukunciphisa
izinga lokuthengana
Ukufafazwa kwempova ngezandla
emmbileni okuzokhethwa kuwo
imbewu
izitshalo sikapelepele esifakwe ekhijini
ukugcina immbewu iyiyo
ingathengwanga ezinye.
Izimbali nezitshalo ezikhuthaza
ukufafazwa kwempova yizinyosi,ama-
hornets kanye namavemvane
y
Izilwanyana
ezifafaza
impova
ziyazithanda
izimbali
ezihlukahluke
5.7.1 SEED PROCESSING KANYE NOKUBEKWA
.Ngaphezu kwakho konke imbewu idinga ukuphola, ubomnyama, kanye nokoma ukuze ihlale
izisimweni iskhathi eside. Uma imbewu ibekwa endawenu enesifudumezi nokushisa, iyashesha
ukulahlekelwa amandla ayo okuqhuma. Ngezansiimiboo ebalulekile mayelana nokubekeka kahle
kwembewu
¾Isifudumezi, imbewu izomunca umswakamo emoyeni. Imbewu indinga ukubekwa endaweni
enomsawkamo ongaphansi kuka 10%, eyomile engangenwa umoya
¾Avoid plastic packets and containers Kwema opulasitiki kanye nezitsha ezakhiwe ngawo.
¾Ukukhanya kuncphisa impilo yembewu, imbewu kumele igcinwe emabhodlelno emnyama
kumbe indlini emunyama. Kudingeka kuhlale kumnyama.
¾Amazinga okushisa nokubanda, imbewu ihlala iskhathi eside uma ihlei endaweni ebandayo
kepha eyiqwa. Imbweu yezitshalo ezifana no cucumber, kanye no yamatisi ziyambozwa
ngento esa jelly evimbela mbewu ukuba iqhume. Lo jelly kumele ususwe ngaphambi kokuba
imbewu ibekwe kanye nokuqhuma kwayo. Ujelly uyavutshelwa ngokuhlakaniswa namanzi
noshukela kugezweimbewu ebese iyomiswa.
¾Ukuquba ukomiswa kwembewu ungasebenza isilica gel
¾Ukugcinwa ngomlotha, ukelika kanye amacemebe omile agxotshiwe ezinye izitshalo
ezinjenege nhlaba kuyakhuthazwa ukugwema omonakalo ongenziwa izilwanyana zihlasela
uuma imbewu isibekiwe.
Ukusebenziswa kuka silica
ukumunca amanzi embewini
kanye nomlotha
okusebenziswa uma kubekwa
imbewu esiyomisiwe
Indlela yokubekwa kwembewu ekhaya
usebenzisa amashalofu, amaphakethe
amaphepha kanye nojeke
aban
g
amabhodlela
Gcina imbeweu ezitsheni ezingamabhodlela
Ukuvutshelwa kwatamatisi kanye ne gooseberry ukuze
kubekwe imbewu i
p
hinde ikwazi uku
q
huma kahle
Gcina imbewu endawni epholile, eyomile
futhi emnyama
Impilo
yembewu
iyaphindaphindek
a uma amaznga
okushisa
nokubanda
ezokwehliswa
Uma izinga
lomswakamo
lehla ngo 1%
impilo yebewu
iyaphinda
phindeka
5.8 UKUKHIQIZWA KWEZITHELO
Ukukhiqizwa kwezithelo ezahlukahlekene ekhaya, ezizovuthwa ngezikhathi ezahlukene zonyaka
kubaluleke ngokuthi ubenezinhlobonlobo zezithelo
uphinde ukwazi nokumelena nezimo ngohlukana kwazo.
Izithelo ungakwazi ukuzikhiqiza ususela embewini, kanye
namagatsha asikiwe, izimpande kanye nezisthelo uqobo.
Izihlahla zezithelo kumele zitshale inhlabathini ejulile
evundile ziphinde zidinge nokuniselwa ikakhulukazi
umazisencane. Zidinga ukuvikela zingalimazwa umoya
ziphinde zisuselwa amagaya ebusika ( amapetsisi,
amaplamusi kanye nama aphula) ukuze zizokwazi
ukukhipha izithelo (izihlahla izihlae ziluhlaza njengezo
mango nokwatapheya) Izindlea zemvelo zingasebenziswa
ukulawula izinambuzane ezifana ne nezimpukane zizthelo,
izintuthane, aphids kanye nama scale) kanye nezifo.
Izinhlobo ezihlukene zezithelo zenza kahle ezindaweni
ezihlukene. Ikakhulu, lezi izindinga ubusika obubandayo
(sub tropical fruit) njema aphula, amapheya,
amaplamusi,amapetsisi kanye nelezi zingakwazi ukubekezelela ubusika obubandayo njengo bana,
mango, ukwatapheya kanye nama litchi. Okusa olintshi kukwazi ukumela nezimo zokushisa
nokubanda ezihlukahlukene, kepha kumele zinisekele kahle
Ukwenza
- Ezingadini noma engadini yezithelo
-Indawo engaohansi kuka 0.1 ha indawo esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha kanye enzindawo
ezingaphezulu kuka 1 ha.
-Izindleko eziphakathi (imbewu nezitshalo) izinsiza zitholakala endaweni
-Inomsebenzi kuphinde kudingeke ulwazi
Izindlela zemvelo ezifana ne pyrethrum, mineral oil,
lime sulpur. Ukusebezniswa kwapowder
wezimpande uma kukhiwa amagaya okutshalwa
Ukuniselwa kwezihlahla
zama orange, ezindishini
ezibamba amanzi
Utamatisi wesihlahla okhiqizwe kususelwa embewini
uba nomsoco uVit C omningi uphinde uthele phakathi
kuka March kuya ku May ngesikhathi sezinincipha
ezinye izithelo
Ukukhiqizwa kususelwa embewini kwa;
granadilla, kwatapheya, umango,
gooseberries,kanye no tamatisi
wesihlahla
Ukusebenza kwemibundu kanye
nezindishi ukuseenzsa amanzi
emvula ezihlahleni.
Indela yase khaya yokubamba
izinambuzane izhlasela
izihlahlazezithelo ezifana nepukane
yezithelo eyinziwa ngokufaka ama
rrinag noshukela emanzini
Ukutshalwa kwezihlahla imigodini ejulile
egcwaliswe ngekomposi kwaze kuba
nesakiwo esisandishi sokubamba
amanzi uma kuniselwa sase sembozwa
5.9 ORGANIC MANGO PRODUCTION
.Umango uyabekezela wenza kahle ezindaweni ezinobusika obuphakathi nase zindaweni
ezifudumele kuya kweshisa kakhulu ehlobo. Kukhona nezhlobo zikamango ezikhulula endle
ezingakwazi ukukhuliswa kususelwa embewini. Izinhlobo zesimanje zikhuliselwa ukuba nkulu, zibe
noshukela omningi zingabi nezintambo
ngokushikwa kwenxenye yamagatsha
elumbaniswa nenxenye yokusazi mpande
okuphilile okungenazimpawu zokungaphili.
Izibonelo ezijwayelekile zifaka keit, kent,
shelley kanye ne tommy atkins. Lezizinhlobo
zidayoswa njengezithelo, amajuzi kanye no
mango owomisiwe nezikhumba zikamango
Ngezansi izindlela ezimbalwa zokuzikhulisela
umango:
-Enza ikhomposi okungenani
izinyanga ezine kuya kweziyisithupha
ngaphambi kokuba utshale
-Ukusthalwa kwezihlahla ezisanda
kutholakala entwasa hlobo emigodini
engu 60 cm* 60 cm egcwaliswe
ikhomposi, inhlabathi kanye nokelika
noma ibone meal. Akha indishi
yokunisela uzungeze isihlahla ebese uyamboza
-Ikhoposi ifakwa minyaka yonke, emva kokuthi isihlahla sithele
-Ukususelwa kwesihlahla amagaya kweniwa minyaka yonkeemva kokuthi isishlahla sesithelile,
ukuze isihlahla zivuleleke nezithelo zikwazi ukuthola ilanga kanti
- Nezihlahla ezisencane zidinga amanzi angango 20 l- 40 l ngesonto.
Okudingayo
-Imvula engaphezulu kuka 350 mmngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka >5°C
- Ubume bendawo- indawo ezinzile
-Umhlabathi : noma onjani
-Ukunisela- uyadinga ukuba namanzi okunisela
Ukwenza
- Ezingadini, Ezingadini zezithelo
-Indawo engaphanzi kuka 0.1 ha indawo esukela ku 0.1ha kuya ku 1 ha.
-Izindleko eziphakathi, izinsiza ezithola ngaphandle kwazendaweni nangaohakathi endaweni,
nokutholakala kwezihlobo ezintsha
-Kulula okunakekela nakuba kudingeka ikhono nolwazi
Ukwengezwa ngokubungakho ngokwenza ama juzi, nokomiswa kuka
mango
Isihlahla sika mango esisikelwa amagaya
esesinezikhomba sokukhula okusha,
ikhomposi ifakwe endishi yokunisela kwase
kwembozwa
Ingadi yesithelo yomlimi omcane
endaweni yase Limpopo, lapho uphaathi
wengadi ezithelo eyihlola
Ukusikwa kwamagaya, ukufakwa
kwekhomposi kanye nokunisela
okwenziwe esihlahleni esidala sika
mango ukuze siphinde sikwazi
ukukhi
q
ize futhi.
6 UKUBANDAKANYWAKWEMFUYO
Lezi izindlela zokuphathwa kwemfuyo ezingenelela ezitshalweni noma eziyi nxenye yokuzama
ukuhlanganisa ukuphathwa kwemfuyo kanye nokwezitshalo ukuze kukwazi ukusebenzisana. Lapha
zisobheka izindlela ezingasi siza sikhuphule siphinde siphucule ukudla kwemfuyo kanye nezinhlobo
ezahlukene zokudla kwemfuyo
6.1 EZOLIMO EZIBADNAKANYA EZAMAHLATHI
Izihlahla zixhutshwa emasimini ngezindlela eziningi okungaba okutshalwa zodwa, , noma zitshalwe
phakathi kwezitshalo ezikhula minyaka yonke( ngokujwayelekile zivame ukuba imihhube phakathi
kwezitshalo). Izinhlobo zezihlahla eziwukudla kwemfuyo njenge pigeon pea- (udali), acacia
species(umhlalankwazi), Sesbani, sesbani (umsokoko), Moringa olifeara kanye ne leauceana spp
zonke zijwayekile
Okudingayo
-Imvula engahezulu kuka 350 mmm ngonyaka
-Amazinga okushisa nokubanda angaphezulu kuka 5°C
-Ubume bendawo: 1,5-15%
-Zonke izinhlobo
Ukwenza
- Ezingadini nasemasimini
- Indawo engaphnasi kuka 0.1 ha indawo esukela kuc0.1h akuya ku 1ha nendawo engaphezulu kuka 2
ha
-Izindleko eziphakathi (imbewu/ okutshala) izinsika zitholakala endaweni
- Kunomsebenzi
Izimbuzi zidla lapho kusthalwe khona udali
izihlahla zemorin
g
a zitshalwe zalandelana ensimini Leaucena tshalwe sa heshi ensimini etshalwe
ubhontshisi (ngapahmbili) knaye nommbila (ngemuva)
Isihlahla sika sesbania sikhula n
j
en
g
o hesho ensimini
Izibonelo zokutshalwa kwezihlahla ngezihlehla ezihlukene
endaweni onayo
6.2 EZOLIMO EZIBANDAKANYA (IZIHLAHLA, IZITSHALO KANYE NOTSHANI NDAWONYE)
Lendlela ibandakanya ukusebenziswa kwezolimo oluxhutshwe nezamahlathi kanye nezolimo,
fukakwa izitshalo kanye nezihlahla zezithelo ngenhloso yokukhuphula ozokuzuza endaweni onayo.
Izindlela zokwenza ezitholakala kule ndlela yokwenza ilezi:
-iAlley cropping- lapho kutshalwa izitshalo esizakhuni njengohheshi okanye izinhlobo
zezitshalo phakathi nednadwo nezi tshalo ezitshalwe sahheshi
-Ukuphucula izinga noma kungatshaliwe- izitshalo ezisakhuni ziyatshalwa bese zishiywa uma
ngabe sekungasatshaliwe. Lezi zisthalo ezisakhuni yizo eziphucula izinga lomnotho
emmhlabathini ziphinde zikhuphule nezinga lokubammbeka kwamanzi.
-Ezingadini esisemakhaya, izihlahla ezisondelene ezihiyanayo ngobude zitshalwa zizungeze
ikhaya ezinemisebenzi eyahlukene ebandakanya ithunzi, amakhambi, izithelo, kanye nokudla
kwefuyo
-Izihlahla ezinemisebenzi eminingi endaweni etshaliwe:izihlahla eziqaqene noma eziqoqelene
ndawonye ukuze zime ngendlela ethile ezindaweni ezizungezile zoma ezivulekile. Lezi
zihlahla zikhethwa ngokufaka kwazo isikhuthazi kanye nokuletha izithelo, izinkuni zokubasa
kanye nokudla kwemfuyo
Ukwenza
- Ezingadini, emasimini, nemfuyo
- Indawo engaphansi kuka 0.1 ha, indawo ephakathi kuka 0.1 ha kuya ku 1ha indawo
engaphezulu kuka 1 ha
-Izindleko eziphakathi (imbewu nezitshalo) izinsiza zitholakala endaweni
- Udinga ulwazi kanti iyasebenzisa
Izihlahla ezincane ezinemidumba
ezitshalwe emadlelweni ukuze imfuyo
ikwazi ukudla
Amadlelo atshalwe phakathi nezihlahal
engadini yezihlahla zama kinati ukuze
imfuyo ikwazi ukudla iphinde ithola
nethunzi
Indlela ephucukile yokulalisa insimu-
udali otshalwe unyaka owodwa
kwase kwangatshalwa lutho emuva
kwawo
Ummbila utshalwe emuva
kweminyaka emibili kwakukade
kutshalwe udali
Utshani bohlobo isesbania sesban-
butshalwe ngohlelo lwe Alley
cropping endawweni yakwa
KwaZulu NAtala
Ingadi yasekhaya endaweni yakwa
Mhlabuyalingana,, KwaZulu Natal:
Inxube yezihlahla zezithelo,, imifino
kanye nezitshalo
6.3 UKULUNGISELELA AMANKONYANA UKUKHUNYULWA KONINA KANYE NOKWENGEZA UKUDLA
Ukwengezwa kokudla indlela ebalulekile ekuphathweni kwefuyo esebenziselwa ukunikiza imfuyo
imisoco eyidingayo amadlelo angasenayo. Loku kubaluleke kakhulu ebusika, lapho sekushoda khona
ukudla emadlelweni noma madlelo esengena msoco. Izindlela zokwengeza ukudla ilezi
-Ukudla okunesakhamzimba iprotein iziwukudla okanye amanzi njenge Voermol Premix 450
(esampuphu) kanye ne LS 33 (engamanzi)
-Okusanhlamvu kanye nembewu njengo mmbila ogqakaaaziwe, amabele njalo njalo
-Izitini zimisoco kanye nezakhamzimba zemfuyo
Ukwengeza kungaphinde kube ngendlela yokutshalwa kotshani obungu kula kwemfuyo. Lokhu kufaka
ukukhuliswa kwezitshalo ezinomspco ongaphezulu kwalowo ukungaba ukhona ngalesosikhathi. Iningi
lalezitshalo litshalelwa ukunikeza ukudla okuseluhlaza ngasekupheleni kobusika. Izibonelo zifaka:
Lucerne, fodder rye, black saia oats, vetch, teff, fodder radish, Japanese radish, kale, turnips.
Izinhlobo zotshani ezingashi noma ngabe isebusika zifaja ukikuyu, kanye ne tall fescue nayo
iwumqondo omuhle
Ukuphakela kancane kancane kuyindlela elula yokuphatha imfuyo yakho ikhakhlu amankonyane
ukuze athole ukudle ngokungena mkhawulo ngalesikhathi esancela. Amankonyane athola lokhu
kudla ngokuncusha phansi kocingo oluvulekile noma isango elivuleke ngokwanele ukuthi
amankonyane akawazi ukudla kepha amabe mancane ezinkomeni ezincane zingakwazi ukungena
Ukwenza
- Imfuyo
-Indawo engaphansi kuka 0.1 ha noma indawo esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha
-Izindleko ziphakathi, izinsiza zitholakala endaweni
-inde udinge nolwazi
Ukudla kwemfuyo okwenziwe ngamacembe
sesbania eyomisiwe, agqotshwa kwafakwa
umgqakazo wommbila kanye nosawoti
.Isibonelo sendlela yokuphakela amankonyana
ema
p
ulazini amakhuluse cree
p
feeder
Ja
p
anese radish
Izitshalo okwendulelliswe ngazo ivetch kanye ne saia oats lapho
kutshalwe khona ummbila ukuze imfuyo ithole ukudla kwasebusika
LS 33 and
p
remix 450
Izitini zokudla kwemfuyo zokuzenzela ezifakwe imolasses,
urea protein meal, isakamzimba esingu phosphorus,
amamanziucemente omncane kanyenosawoti
6.4. Ukuphakelwa kwemfuyo ezibayeni nokwenziwa kwamabhele
Lendlela iyindlela yokusika nokubbhekwa kotshani ukuze kuphakelwe imfuyo lapho edlela khona
kungaba isezibayeni noma ama stalls, lokhu kunciphisa umonakala okungenzeka wenziwe infuyo
emasimini kuphinde kuqinisekise ukuthi imfuyo zithola ukudla ezikudingayo
Utshani buyomiswa ukuze
kuphakelwe imfuyo lokhu
kungenziwa ngenkotha, utshani
obuthile obuna nolucerne,
izindumba, uteff noma izinsalela
zezitshalo. Ambhele osthani
angenziwa emahaya kusebenziswa
umshini osebenza ngezandla
owenza amabhele. Olungele abalimi
basebancane
Ukwenza
- LivestockImfuyo
-Indawo esukela ku 0.1 ha kuya ku 1 ha nenzindawo ezingaphezulu kuka 1 ha
-Izindleko eziphakathi, izinsiza zitholakala endaweni
-Labour and knowledge intensi Udinga ulwazi, kuyasebenzisa
Ibhele laLucerne Ibhele lika Eragrostis Teff
Umshini wezandla wokwenza amabhele, bebhele lenkotha eliziwe n
g
awo lomshini
SUkuphakelwa kwemfuyo ezibayeni
Okusamdumba: Izinhlanga zika
ndumbanjane
Izinhlanga zommbila
6.5UKUSHINTSHANISA AMADLELO
Ukudliwa njalo kosthani obumnandi imfuyo kubenza bubentekenteke kuphinde kwenze ukuthi inkotha
okuyiyo engalungele ukudliwa imfuyo kube iyo eningi. Ukuze amadlelo akwazi ukukhiqiza ukudla
okudingwa imfuyo kubalulekile ukuthi
enye inxenye iphunyuzwe ngesikhathi
kudliwa ngalowonyaka. Lokhu kwenza
ukuthi izitshalo zatshani zikwazi ukugcina
imisoco ezimpandeni zazo okwenza
utshani bube nomsoco omuningi
Kungakuhle ukuthi inxenye eyodwa
kwezine iphunyuze njalo emva
kweminyaka emine. Kubalulekile ukuthi
abanikazi bemfuyo basebenzisane
ukwakakha indlela yokuphumuza
amadlelo ngoshintshana kwawo
Ukwenza
- Imfuyo
-Indawo engaphezulu kuka 1ha
- Izindleko eziphakathi, izinsiza
zitholakala endaweni
-Udinga ulwazi kanti kunomsebenzi uthe ukuba mningana
Inkotha yasemadlelweni edliwe khakhulu ebinakala ngokuthi yonke
ibemfushane, nobufakai bokuguguleka (ekuqaleni kwesikhsthi
sokutshala)
Inkotha ephatheke kahle, enotshani obubomvu bo hlobo
lwethemeda triandral) ukukhombiswa imbova enombala
obuvu. Utshani busabalele kahle kanti futhi buhlukahlukene